Mul said kõik lood otsa. Null lihtsalt. Seepärast kirjutan selle loo, mis tegelikult ei vääri kirjutamist, kuigi, kes teab, ehk justnimelt sellepärast vääribki.
Ma saan aru, et ma olen endale ise kujundanud meesteõgija maine ja muudkui pilkan vaeseid mehi. Seega on mul rõõm teile kirjutada lugu mehest, kes absoluutselt mitte midagi valesti ei teinud. Tõsiselt, irooniata.
See on teile kõigile tuttav kuusemees. Kuigi ta esimese hooga suurest vanusevahest ära ehmatas, siis saatis ta mulle ometi paar päeva hiljem ilusa sõnumi ja andis endast märku. Kiitis mu kaunist välimust, head kasvu ja rahulikku olekut. No okei, natuke ehk ilustas asju, aga ikkagi ju kena kuulda, et sa oled ilus ja tore.
Vastasin talle, tänasin. Mille peale ta kiitis, et ma olen viisakas ja tähelepanelik.
Selliseid sõnumeid saatis mulle paar nädalat, kuni ta lõpuks mu ka teed jooma ja vanalinna jalutama kutsus. Mina tänasin ja ütlesin, et ma siiski loobun. Ei otsi praegu seiklusi.
Ta ei loobunud kohe. Saatis veel mõned sõnumid ja lubas mulle, et mul pole karta vaja ja palus, et ma talle võimaluse annaks. Küsis ka, et juhul kui ma pole huvitatud, siis miks ma üldse numbri andsin. Täiesti õigustatud küsimus. Aga noh, ma olin kogu interaktsioonist šokis ja ega ma endale aru ei andnud, mida ma teen. Inimene ikkagi aitas mul kuuske vedada ja jutud.
Lõpuks ütlesin talle, et mul on elus praegu kõik hästi ja probleeme ei vaja. Mis oli minust tegelikult üsna inetu, et ma automaatselt eeldan, et meestega kaasnevad probleemid. Eriti arvestades, et mehed enda meelest on kõik suured probleemilahendajad. Ilmselt need mehed ongi, kellele ma võimalust ei taha anda.
Igatahes, selle peale kuusemees kadus ja rohkem ei ole ta püüdnud mind ümber veenda.
Aga olgu siis ka märk maas, et on toredaid, viisakaid mehi ka alles.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustuta