Kui voolab üle

Tegin jälle trenniluusi. Tundsin töö juures, et jube enesehaletsus tuleb peale ja ma ei suuda, ei tahagi, oma tunnetega võidelda ja parem on, kui ma koju lähen ja lihtsalt mõnuga ennast haletsen. Ma polegi juba tükk aega seda teinud. Pole põhjust olnud. Ega tõele au andes, polnud nüüdki, aga ma väga-väga otsisin ja kui väga-väga otsida, siis alati leiab midagi.


Igatahes, kraanid avanesid juba autos ja voolasin üleni rooli peale tühjaks. Eriti tore oli see, et ma olin nimelt otsustanud, et ma teen natuke retail therapy't trenni teraapia asemel ja seal ma siis olin, üleni nutetud, kui poe parklasse jõudsin. Aga mul sel hetkel oli suht savi. Ripsmetušš püsis kenasti peal ja ega poes keegi ju nagunii ei vaata sind. 

Ripsmetušši kohta ütlen ma ainult seda, et ma proovisin üht ja teist ning kolmandat veel proovida ei jõudnud, kui ma tagasi Max Factory poole pöördusin. Viga on minus, saan aru. No pole võimalik, et kõik teised kiidavad ja on rahul, aga mul on seitse sekundit peale tušši peale kandmist totaalne panda (mitte lugeda: totaalselt pandav)

Ostlemisteraapia ei tulnud ka hästi välja, sest midagi polnud osta. Ma sain ühe asja, mida ma olen ammu tahtnud, sest ma tunnen, et seda on mul pildistamise juures vaja. Jah, mul on sõltuvus. Aga vähemalt ma ei tee narkot, eks!

Üks teine päev oli poodlemine tunduvalt tulemuslikum, sest ma sain kaks kleiti nelja euro eest. Üks peab uut talve ootama, aga teisega käisin juba töö juures kekutamas.


Muide, päikest sai ka võetud esimesel mail. Aga minu meelest midagi peale ei jäänud. Peab veel proovima.


Tagasi tulles oma haletsuse juurde, siis võtsin klaasi õlut ja lahistasin kohe mitu tundi järjest. Ise veel imestasin, et mille pärast, ma ei teagi. Ilmselt oli lihtsalt vaja ennast tühjaks nutta. 

Õlut ma joon nüüd sellepärast, et ma kangemat alkoholi üldse ei talu. Õlut ma joon ka kaks päeva ühte pudelit, ehk et pooleliitrine pudel on minu jaoks liig. Ja ma ei tea, kas see on nüüd sellest või mingite muude asjaolude tõttu, aga rasvaprotsent langeb. Kaal ka natuke. Ehk et win-win


Hommikul olin muidugi täiega paistes näoga, sest nutmine mõjub nii. Aga hing oli kuidagi kergem.

Kommentaarid