Numbritest ja rahast

Tunnistan üles, et mul on mõnevõrra kahetised tunded seoses nende postitustega, milles ma kirjutan sellest, kui palju mingi asi maksis. Ühest küljest mulle tundub see inetu, sest jääb mulje nagu ma tahaks kekutada. Ja ma natuke kardan ka, et kui rahast rääkida, siis see võib endaga ebameeldivusi kaasa tuua. Mingi ebausk. 

Samas, ma olen numbrite inimene. Olen alati olnud. Mis on muidugi paradoksaalne, sest matemaatikas ma pole üldse mingi tegija. Või mis võiks olla tegija vastand? Ma olen see. Kui me räägime matemaatikast. 

Aga ma tahan teada kuupäevi ja kellaaegu, tahan teada pikkust ja kaalu, tahan teada vanust ja seda palju asjad maksavad. Ning see ongi põhjus, miks ma summadest kirjutan. 


Kui keegi kirjutab postituse sellest, et käis reisil ja sai hea hinnaga piletid ning soodsa pakkumise hotellitoale, siis ma tahan teada numbreid. Sest see, et miski on "hea hinnaga" või "soodne" ei ütle mulle midagi, kuna inimeste arusaam "heast hinnast" ja "soodsast pakkumisest" võib olla väga erinev. Sest, millega võrreldes "hea"? Või kui palju see asi oli ilma "soodustuseta"? 

Ma olen ikkagi fikseeritud sissetulekuga üksikema, kes ei saa minna poodi hinnasilte uurimata. Sellepärast ma olen jube tänulik, kui keegi kirjutab, et läks perega poodi ja maksis nii ja nii palju mingite toodete eest, sest siis ma tean umbes arvestada. Või vähemalt umbes arvestada, et kas mul on põhjust ka poodi minna või pigem vältida. 

Sama käib teenuste kohta. Kui keegi kirjutab, et käis juuksuris või ilutehniku juures, siis ma tahan umbes teada, mis ta maksab, et aru saada, kas ma leiaks hea teenuse kusagilt soodsamalt või kas mul üldse mingit x teenust vaja on. Näiteks siis kui ma geelküünte kohta alles maad uurisin. Pole vaja mulle öelda, et ma käin tehniku juures ja ta teeb mulle sõbrahinnaga. Mul on su üle hea meel, aga mina ei ole su tehniku sõber ja ma tahaks teada, mis see vaenlase hind su tehniku juures on. Ma käin ju ise ka juba ligi kümme aastat ühe juuksuri juures ja ma tean, et ta teeb mulle soodsama hinnaga, kui ta uuele kliendile teeks. Sellepärast ma ei julgegi teda soovitada, sest mis siis kui mina ütlen, et ma maksan värvimise, lõikuse, soengu ja teraapiaseansi eest 70 eurot + tip, aga näiteks tema "vaenlase" taks on 120+tip. Ma ei taha panna oma juuksurit olukorda, kus keegi tuleb ta juurde ja hakkab soodushinda nõudma, sest mingi blogija ju kirjutas, et tema maksab ainult 70 eurot. Samas, küünetehniku kohta võin vabalt öelda, sest tema juures ma alles hakkasin käima ja mul pole mingit alust uskuda, et ta mulle erihinda teeb. Ilmselt ta taks ongi praegu 40 eurot + tip. Võib-olla kui ma olen kolm aastat käinud ja ma ikka veel maksan 40 eurot + tip, siis ma enam tema hinnakirjast ei kirjuta, sest ma eeldan, et ta teeb mulle sõbrahinnaga. 

Aga jah, kui ma poest mingi hilbu saan või mingit muud toredat nänni, siis ma ei näe probleemi seda infot jagada. Lisaks ka see, kui ma kirjutasin sellest, kui palju ma mingite riiete eest maksnud olen, siis üks põhjus selleks oli ka näidata, et vabalt saab ka paarikümne euro eest ennast stiilselt ja mugavalt riietada (ma tean, ma ise ka praegu cringe'in kui ennast täis üks inimene olla võib) ja et alati ei ole vaja hooaja vahetudes täiesti uut garderoobi hankida vaid saab aastaid lemmikriideid kanda ning vahel piisab vaid paarist-kolmest uuest asjast, et terve garderoob tunduks värskem ja trendikam. 

Autoga seotud kuludest kirjutasin samal põhjusel. Ütleme, et keegi satub mu blogi lugema, kes samuti hetkel on sõidukit soetamas ja siis on ju mugav, kui ta teab, mis maksab sõiduki registreerimine, tehnoülevaatus jne. Muidugi on see info kõik internetis saadaval, aga miks ei võiks see mugavalt juba ka blogis olla? Aastaid on üks mu loetumatest blogipostitustest olnud see, milles ma kirjeldan detailselt, kuidas USA viisat (ESTA) taotleda ja mis see maksab ning kust leida selle tegemiseks õige link, kuna internet on täis ESTA vahendajaid, kes selle alla 20 eurot maksva loa eest küsivad ligi 100 eurot. 


Veel meeldiks mulle lugeda postitustes sellest, kui palju teil nädalas toidu peale kulub ja mida te selle raha eest saate. Ma olen aastaid elanud mingis omas mullis, kus ma kujutan ette, et me saame perega 10 euro eest päevas söönuks. Reaalselt ilmselt kulub meil kaks korda rohkem. Ma pole julgenud numbreid kokku lüüa, kartes, et see summa võib veelgi suurem olla. Ja kui keegi kirjutaks, palju neil läheb, siis oleks ehk hea eeskuju võtta, võibolla leiaks ideid, kuidas toidukuludelt kokku hoida ja uusi retsepte. 

Näiteks on mitmed blogijad kirjutanud, et nemad käivad Prismas, sest seal on kõige odavam toidukorv. Või siis Lidl'is. Olen mõlemas käinud ja Lidl'is käisin vahepeal üsna regulaarselt, aga kuidagi avastasin, et Rimi on minu eelistusi arvesse võttes ikkagi kõige soodsam. Lidl'is käin kaks korda kuus ja ostan nende tualettpaberit, mis mulle kõige rohkem meeldib, muud ma sealt enam väga ei ostagi, sest nii köögiviljad, liha kui kuivained on mujal kas sama hinnaga või isegi soodsamad. Prisma on veel kõigist poodidest kõige hullem minu arvates. Esiteks mind hullult häirib, et ta on nii suur ja seal poodlemine võtab iga kord terve igaviku, aga sellest veelgi hullem on see, et pooli asju neil lihtsalt ei ole. Kas pole tootevalikus või on riiulid tühjad. Kuna mulle üldse šhoppamine ei meeldi, siis hullult ärritab, kui ma veedan poes terve päeva ja ma ei saa kõiki asju vaid pean ikkagi veel mujale poodi minema. Mida ma siis üldse läksin sinna? Aga võibolla see loogika ongi selles, et kuna sa ei saa sealt midagi, siis maksad vähem ning kui Selveris on kõik need asjad, siis lähebki rohkem raha? Palun kirjutage, mida te Prismast ostate!

Sellepärast ma rahast ja numbritest kirjutangi.  Kuna ma ise tahan sellest lugeda. Mind ei huvita see, kui palju keegi palka saab või millised on teie muud sissetulekud. Põhiliselt sellepärast, et ma eeldan, et kõik teenivad täpselt sama palju kui mina ja siis me kõik peame umbes sama summaga majandama. Seepärast ma tahangi teada, et palju te riietele, teenustele, toidule kulutate ja selle kõrval säästa suudate. Sest ma tahan eeskuju võtta. Ja kui keegi leiab midagi hea hinnaga, siis ma tahaks, et seda infot jagataks, mitte saladuses ei hoitaks. 

Mida teie arvate? On rahast kirjutamine absoluutne tabu või mingis olukorras õigustatud?

Kommentaarid

  1. Pole kunagi raha tabuteemaks pidanud. Normaalne elu osa mu meelest ja enamus peab ju arvestama mingite limiitidega. Neid, kel on konkreetselt piiramatu arv ressursse, on ikka väga-väga vähe.
    Seega, ma olen nagu sina, olen alati tänulik, kui keegi avaldab summad. See pealiskaudne hämamine stiilis "sõbrahind" , "soodne", "hea hinnaga" ajab mind ainult närvi. Lisaks jätab üleoleva mulje, "ma ei ole loll nagu sina, vaid oskan asju palju odavamalt sebida".

    VastaKustuta

Postita kommentaar