Esmaspäeva õhtul logisin ennast TikToki sisse. Sõbrannale ütlesin ka, et ma muidu isegi ei tunne enam puudust, tahaks lihtsalt teada, kuidas paaril inimesel läheb, keda seal jälgisin, tahaks äpis videoid monteerida, sest minu jaoks on see mugavaim viis ja lisaks otsin ka inspiratsiooni.
Pettusin. Ma ei tea, kas viimase poole aastaga on see äpp nii maha käinud, et ma ei saanud sealt enam sama laksu, mis varem või olen ma ise muutunud. Ehk natuke mõlemaist.
Inspiratsiooni ma sealt ei leidnud. Kuigi otsisin.
Need, keda igatsesin, elasid ikka täpselt sama elu, mis kuus kuud tagasi ja see tegi mind kuidagi nõutuks ning tüütas. Seal on nimelt üks minuvanune naine, julmalt ilus, otsib meest. Erinevalt minust pole tal lapsi ega ka pikemaid kooselusid. Ta kammib läbi kontinguportaalide, valib välja teatud parameetritega mehed, käib nendega luksuslikel kohtingutel, mõnega tekib klapp, mõnega tekib ka paarinädalane suhe ja siis kõik see laguneb erinevatel põhjustel. Kui ma teda varem jälgisin, elasin talle väga kaasa, sest ta oli nagu mina, lootusrikas, sihikindel, teadis, mida tahtis, armus sügavalt ja oskas kõike seda ka oma jälgijatele visuaalselt meeldivalt presenteerida. Nüüd... on mul temast lihtsalt kahju. Hiljutises klipis mainis ta, et on aasta jooksul käinud sajal esmakohtingul ja see kõlab nii väsitavalt. Ma ju näen, et ta on nagu mina ja pingutab kohtingute nimel, valib riideid, parfüümi, mõtleb mehest, kellega kohtub ja investeerib sellesse, mitte ainult oma aega vaid ka emotsioone. Ma olen kõike seda teinud ja minu võhm sai otsa. Leidsin, et ma ei jaksa ennast anda nii palju, kui tagasi saab pettumuse ja trauma. Ja kuigi varem ma vaatasin seda tüdrukut ja lootsin ühes temaga, et nüüd midagi tuleb, ja et see mees jääb püsima, siis ma ei jaksa enam koos temaga loota. Võibolla ma ikkagi olen kibestunud.
Videoid on selles äpis jätkuvalt mugavam kokku monteerida ja nad pidevalt täiendavad seda. Ehk seda osa kasutangi edaspidi.
Nüüd tagasi vaadates, tunnen, et ostus see äpp pausile panna, oli ainuõige ja sellest oli mulle väga palju kasu. Ma usun, et ma poleks täna siin, kus ma olen, kui ma oma aega oleks selles äpis raisanud. See ju oli ka üks põhjustest, miks ma ta pausile panin. See, kus ma tundsin teravalt, et see inimene, kes ma olla soovin, ei raiska oma aega tuimalt internetis scrollides, vaid on aktiivne ja teeb oma eluga midagi. Ja ma olen olnud aktiivne ning oma eluga midagi teinud. Jah, ilmselt mitte mingeid suuri asju, maailma rahu ega planeeti pole ikka veel päästnud, aga isiklikus arengus ja rahulolutundes on mul selged muutused peos. Ja muutes ennast muudad maailma - vist oli kunagi selline hüüdlause liikvel.
Kommentaarid
Postita kommentaar