Mõtlesin hommikul, et mida ma teile täna kirjutaks. Kuna mul elu praegu väga sündmustevaene nagu seisev vesi, siis otsustasin, et võiks teid ärritada ja kirjutad meestest. Sest, noh, see teema pole mul kunagi rahulikult mööda läinud, sest ei tea, kas ei oska mina piisavalt hästi väljendada mõtet "mitte kõik mehed" ja "ma räägin ainult omast kogemusest, palun ärge üldistage", sest ikka ja alati tuleb neid, kes hakkavad mossitama ja mind veenma "aga mul on hoopis nii". Nii et seadke end nüüd valmis, ragistage kaelalülid ja sõrmenukid vabaks, et saaksite hakata mulle vastulauseid kirja panema.
See on tegelikult imelik. Või noh, õige sõna on "piinlik", et ma sellistest asjadest alles elu lõpuakordidel pihta hakkan saama. Mu kümme aastat noorem sõbranna tuletab mulle pidevalt meelde, et tema kolistas samu ämbreid, mida mina 40ndates juba teismeea lõpus ja varastes kahekümnendates läbi. Mis ma oskan enda kaitseks öelda - olengi sündinud teises ajastus, kus esiteks sellistest asjadest ei räägitud väga ja hiljem elasin oma mullis, kus maailmast loodi teine kuvand. Alles viimased kolm-neli aastat olen ma normaalses ühiskonnas pidanud hakkama saama ja sellest ka minu elu hilised õppetunnid.
Või siis lihtsalt olengi pika taibuga.
Aga mida kauem ma asju enda ümber jälgin, seda rohkem mulle tundub, et meestele tegelikult naised ei meeldi. Sest miks nad sageli käituvad viisil, mis teeb naistele kahju. Või mitte alati kahju, aga mis näitab, et nad naiste heaolust või huvidest absoluutselt ei hooli.
Näiteks kohtinguportaalid. Ma tean, et ma olen sellest varem ka kirjutanud, aga ma ei eelda, et kõik lugejad mu vanemaid postitusi peast teavad või üldse kõiki läbi on lugenud. Aga kui sa vaatad keskmise mehe profiili, siis põhjus, miks enamik naisi neid vasakule lükkab, on see, et need profiilid ei ole mõeldud naiste jaoks. Seal on mingi kole troll, kes vaatab ülevalt alla kaamerasse, päikseprillid silme ees, nokkmüts hõrenevat peanuppu peitmas, pilt auto veljest või roolist, mõnel juhul grupipilt, kus sa peab mängima äraarvamismängu "kus on Volli", ja pilt haugiga. Reeglina mingit tutvustavat teksti ei ole, või on tekst "paksudel mitte tülitada". Kuna ma omal ajal tegin Tinderis erinevaid katseid oma profiilidega, siis ma julgen kinnitada, et sellise profiiliga püüab väga palju mehi. Mul küll kala pilti polnud, oli mingi toidupilt. Ja siis sa näed vahel ka neid profiile, kus mees on selle stiiliga püüdnud ilmselt aastaid juba tulemusteta saaki leida ja on pettunud ning kirjutavad profiilile "kui ma ei meeldi sulle sellisena nagu olen, siis ära kirjuta". Mis on muidugi huvitav, sest kuidas ma tean, milline sa oled, kui su profiilil pole sinu kohta mingit infot ja ainult kalaga pilt?
Aga siin ongi see, et mehed on harjunud sellega, et naised peavad ennast kringliks väänama, et meestele silma jääda ja mees on lihtsalt selline nagu on, võta või jäta. Ja naised jätavad, ning see teeb mehed kurjaks, sest mis mõttes, mida nad endale lubavad, vaadaku parem ennast, millised nad on, kullakaevajad kõik.
Kui ma laps ja noor tüdruk olin, siis valitses vähemalt minu ümbruskonnas suhtumine, et naise ainus eesmärk elus on saada ühe mehe poolt väljavalituks ja temale lapsi sünnitada. Toiduahela kõige alumises otsas olid naised, keda ükski mees kunagi tahtnud polnud. See oli häbi. Juba viieaastaselt hakati mult küsima, et kas mul peigmeest ka on ja kuna mul polnud, siis oli mul väga piinlik ja ma mõtlesin pidevalt, et mis mul viga on, et mul veel kallimat pole. Pole siis ime, et ma esimese mehega kohe abiellusin, kes mu vastu huvi ilmutas. Loomulikult on religioosses keskkonnas veel väga tugevalt sees ka patriarhaalne maailmavaade. Eva sõi keelatud vilja ja selle eest peavad naised kogu elu kannatama ja meestele alluma, sest ilmselgelt pole nad ju võimelised ise enda eest mõistlikke otsuseid langetama. Mehed on suured, targad ja tugevad ja peavad peret ülal pidama ja seda kaitsma. Paraku tänapäeval seda väga ei ole. Mehed ei pea peret üleval, naised käivad sama palju tööl ja teenivad suures plaanis samaväärset palka, aga koduseinte vahel peavad ikkagi mehele alluma. ? Ma olin nii rumal, et ma ei seadnud seda kunagi ka kahtluse alla, et miks peab mehele alluma. Nii oli, nii oli jumal otsustanud ja kui selle järgi käituda, siis pidin ma õnnelik olema. Ja kui ei olnud, ning ma polnudki, siis selgitus oli loomulikult selles, et mina olin süüdi ja tegin midagi valesti. Mehele tuli igal juhul alluda, oli ta siis milline tahes. Isegi joodkust mehele ja mehele, kes kodus lillegi ei liigutanud ja kes ka palka ei pruukinud koju tuua (ei räägi praegu enda mehest, aga üldiselt oli ka selliseid peresid koguduses), sest naise võimuses oli oma allaheitliku käitumise ja lugupidava suhtumisega meest paremaks muuta. Jep, ma ei luuleta, sellise muinasjutu sees ma oma kahekümnendad veetsin. Ning olin üdini veendunud, et mu mees on nagu on, kuna mina ei ole piisavalt hea naine. Ning seda tuletas tema mulle ka meelde. Mehes ei saanud viga olla. See oli võimatu. See oli võimatu, kuna jumal ise oli ju mehe peret juhtima seadnud. Ja jumal ei tee vigu.
Kui ma siis kolmekümnendate alguses vabaks sain, mehest, mitte oma valedest arvamustest, siis juhendusin ma sellest edasi ja püüdsin igati mehi kaitsta, nende eest sõna võtta, neid õigustada ja vaatasin naistele ülevalt alla. Nüüd ma tean, et selliseid naisi nagu mina kutsutakse pick-me-girl'ideks ehk maakeeli vali-mind-tüdruk. Ma tegin kõik selleks, et mehed mind märkaks ja mind valiks. Seda enda kohta kirjutada on väga rõve. Reaalselt, mul hakkab halb.
Miks mind siis keegi ei valinud? Noh, ega ma täpselt ei teagi. Meeste tähelepanu oli küll ja tehti ka lähenemiskatseid, aga ju mul olid veel lahutusest nii sügavad traumad sees, et kui mees ilmutas vähimatki märki samast käitumisest, mis oli mu esimesel abikaasal, siis oli minu poolt kohe blokk ees, sest sisetunne hoiatas, et see asi lõppeb samas kohas, kus eelmine. Lisaks hakkasin ma vaikselt juba ka enda väärtust ja enesekindlust leidma ja hakkasin aru saama, et meheroll naise õnnes ja heaolus on tugevalt ületähtsustatud. Mul tekkisid lõpuks ja normaalsed ja terved suhted teiste naistega ja leidsin endale üllatuslikult, et naised on paremad inimesed, kui mehed ja ma parema meelega veedan aega koos nendega, sest pärast nendega suhtlemist ei tunne ma ennast õnnetu ja tühjaksväänatud põrandakaltsuna.
Jah, ma tean, mul on sama imelik seda lugu kirjutada, kui teil lugeda, arvestades, et seda ei kirjuta 17aastane ega isegi mitte 24aastane vaid 43aastane närtsinud õieke. Aga nii oli. Nii on. Parem hilja, kui mitte kunagi. Eks.
Kui ma siis ühel hetkel ennast usust lahti rebisin, sest selle silmakirjalikkus muutus talumatuks, hakkasin ma aktiivselt ka kaaslast otsima, sest mulle tundus, et nüüd on selleks õige aeg. Lahutusest oli piisavalt aega möödas, ma teadsin paremini kui kunagi varem, mida tahan ja mida mul pakkuda on. Ainult, et siis selgus, et ma olin vist liiga terveks saanud, kuna keegi enam ei meeldinud mulle. Sealt tuli ka see periood mu elus, kus kohtamas käimine ja kohtinguportaalides sirvimine muutus mingiks naljanumbriks, sest ma ei suutnud uskuda, et päriselt selliseid inimesi ilmas leidub.
Kohtamas käimine pärast seda, kui sa oled võtnud omaks suhtumise, et anna inimesele piisavalt aega ja ta näitab sulle, kes ta on, ning ära keskendu sellele, kas sina talle meeldid vaid küsi endalt, kas tema meeldib sulle, on väga erinev kogemus võrreldes sellega, kui sa püüad vastassoole igati meelepärane ja aktsepteeritav olla.
Nii me jõuamegi tänapäeva, kus ma näen, et meestele naised ei meeldi. Kohe päriselt.
Loomulikult saan ma selles TikToki süüdistada, milles inimesed jagavad oma kogemusi ja tähelepanekuid ning need meenutavad mulle üht või teist olukorda mu oma elus, mis mind aina enam kurvastab ja ilmselt ka kibestunuks muudab. Inimesele, kes on üles kasvanud ja suurema osa oma elust veetnud lugedes pealkirju "10 märki, kuidas aru saada, et sa talle meeldid" ja "Naisetüübid, keda mehed väldivad" või "25 nippi kuidas muute teie ühine öö talle unustamatuks", hakata korraga serveerima klippe "10 märki sellest, et sa talle tegelikult ei meeldi, aga ta sellest hoolimata raiskab su aega ja kasutab sind ära" ja "Mehetüübid, keda vältida" või "25 nippi, kuidas unustada teie ühine koosveedetud öö, mis loomulikult lõppes ilma sinu orgasmita", jooksutab aju ikka korralikult lühisesse.
Asjad, mida ma olen vastassoo kohta liiga hilja õppinud. Kui ta tahab, siis ta teeb. Ilma vabandusteta, õigustusteta. Kui mees on midagi pähe võtnud, siis olgu ta kuitahes vaene, rumal, tagasihoidlik või lohakas, ta teeb selle ära. Kui sa oled tema käitumise osas segaduses, siis sa ei meeldi talle. Kui sa pead nuputama ja lugema "varjatuid märke" selle kohta, et sa talle meeldid, siis sa ei meeldi talle piisavalt. Jah, ta võib su tähelepanu nautida ja mind narritada ja sinuga mängida, sest see on tore ja sa lubad, aga see ei tähenda, et sa talle meeldid ja ta sind tõsiselt võtab. Mehed teavad kohe, kas nad sinuga olla tahavad. Kui mees elab sinuga aastaid koos ja ei taha sinuga abielluda ja mõtleb pidevalt vabandusi välja ja lükkab seda edasi, siis ta arvab, et ta leiaks parema ja soovib oma võimalused avatuna hoida. Kui mees sinuga lõpuks abiellub, kui sa oled temaga juba aastaid koos olnud, siis sellepärast, et ta sai lõpuks aru, et ta ei leia paremat, kui sina. Isegi kui mees sinuga koos elab, sinuga lapsed saab ja sinuga abiellub, ei tähenda see seda, et ta samal ajal oma unistuste naist edasi ei otsiks. Kohtinguportaalid on selleks ideaalne näide. Üle poole kasutajatest on juba suhtes. Pole haruldane, et mehed jätavad oma pikaajalised partnerid ja laste emad maha kellegi pärast, keda nad alles mõni nädal tagasi kohtasid ja on kohe valmis nendega ka abielluma, kuigi oma laste emaga oli abielu nende jaoks mõttetu paber. Ainult vaesed mehed kardavad, et satuvad kullalaevaja otsa. Heal järjel mehed tunnevad uhkust selle üle, et nad saavad naise eest hoolt kanda ja talle kalleid kingitusi ja hinnalisi elamusi kinkida. Sellest tulenevalt ka mees, kes soovib, et arve pooleks jagatakse, ei otsi endale kaaslast ja partnerit, vaid emmet, kes ta eest hoolt kannab ja kelle elujärge parandab, aga kellesse investeerima ei pea. Mehed petavad ja see ei ole naise süü. Petab see, kes on otsustanud petta ja petetakse imelisi kauneid, intelligentseid, malbeid, supermodellikehaga naisi. Koledad mehed ei kohtle sind paremini, kui ilusad mehed. Kole mees võib sulle peale käia, et sa talle võimaluse annaks ja kui sa seda teed, siis ta tõuseb ära ja paneb sind koledana tundma, kui ta läheb ja sind petab. Olen seda isiklikult rohkem kui korra kogenud ja kutsuge mind pinnapealseks või mida iganes, aga never again ei anna ma ühelegi trollile võimalust, rääkigu ta kui ilusti tahes. Sest kui ilus mees mind petab, siis see on fain, sest vähemalt ma olin ilusa mehega, aga kujuta ette, et sa langetad kellegi pärast oma standardeid ja ta kohtleb sind nagu rämpsu, kuidas sa sellest peaksid üle saama? Mehed ei kohtle sind halvasti, sest nad ei tea, mida nad teevad. Nad teavad täpselt, mida nad teevad ja teevad seda selleks, et näha, kuidas sa reageerid. Kui sa oled nagu mina ja ei reageeri, siis nad hakkavad aina halvemini sinuga käituma ja parandavad oma käitumist ainult sel juhul, kui sa ähvardad nad maha jätta. Kui nad siis ennast muudavad ja nende käitumine paraneb, ära usu neid, sest kohe, kui nad saavad aru, et su ähvardused on alusetud ja sa ei lähe kuhugi, hakkavad nad sind veelgi halvemini kohtlema, Inimesed kohtlevad sind täpselt nii halvasti nagu sa neil lased ennast kohelda, mitte nii hästi, kui sina neid kohtled - ma arvan, et see on olnud kõige valusam õppetund, mille olen elus pidanud õppima. Inimese käitumine sinu suhtes peaks aja jooksul aina paremaks muutuma, mida paremini ta sind tundma õpib, mitte vastupidi. Ehk kui esimeste kohtingute ajal mees pingutas, sättis ennast ilusti riidesse, tõi lilli ja saatis nunnusid sõnumeid, aga kolme kuu pärast ei viitsi sinuga kusagil käia, kingitusi ja lilli ei too ja suhtleb sinuga ka ebameeldivalt ja napilt, siis paremaks asi ei lähe, ainult hullemaks. Kui mees räägib kellegi kohta halvasti, siis on ta temasse tõenäoliselt armunud ja see naine saatis ta pikalt. See võib olla ekskallim, see võib olla mõni töökaaslane või lihtsalt võõras inimene, keda mees karmilt kritiseerib (näiteks räägib mees, et talle ei meeldi lopsakad blondid naised). Üsna tavaline on, et kui mees võtab mõne naise ette ja hakkab teda mustama, siis mõne aja pärast on ta selle naise või kellegi temasarnasega koos. Siia alla käivad ka need olukorrad, kui mees sulle pidevalt meelde tuletab, et sa pole tegelikult tema tüüp, et talle meeldivad tavaliselt blondid, aga sa oled eriline ja sellepärast ta on sinuga, kuigi sa oled brünett või et talle tavaliselt ei meeldi eesti tüdrukud, aga sina oled teistsugune. Nii jätab mees mulje, et sa oled tema tähelepanu eest võlgu ja pead kõvasti pingutama, et ta ikka jätkuvalt sinu valiks, mitte tagasi oma tüübi juurde ei jookseks.
Loomulikult ei ole kõik mehed sellised. On olemas ka häid mehi ja on olemas mehi, kes ennast muudavad, on olemas lojaalseid mehi ja tähelepanelikke mehi, hoolivaid ja toredaid. Need mehed on ilmselt teiste blogijate kodudes seitsme luku ja riivi taga ega hulgu ilmas ringi otsides naiivseid naisi, keda murda.
Te võite nüüd mulle kirjutada, kuidas ma olen ilmaelust valesti aru saanud ja kuidas teil kõik teisiti on.
Täiesti nõus. Üldse ei taha vastu vaielda. Kui, siis sellele väitele, et meestele ei meeldi naised. Ikka meeldivad, aga paraku elavad nad tihti koos naistega, kes neile väga ei meeldi, aga noh, paremat varianti ka hetkel ei ole.
VastaKustuta