Torisev vanamutt

Päev neli ilma uneta...

Ei, tegelikult ma täna sain juba natuke ikkagi magada ka. Või natuke rohkem, kui eelnevatel öödel. Aga eks see unevõla intress vajab tasumist ja tunne on nagu oleks üks räige pohmell kallal. Kuigi ma eile küll mõtlesin korraks, et äkki peaks õhtul veini võtma klaasikese, aitab ehk magama jääda, aga siis meenus, et see tegelikult ei aita kunagi. Tekib küll rammestus ja korraks vajuvad silmalud raskuse all lohku, aga mõne tunni pärast, kui alkohol hakkab keha lammutama, või oli see vastupidi, et keha lagundab alkoholi... igatahes, siis hakkab süda puperdama ja keha higistama ja siis on veel sada korda hullem ja hommikul on lisaks magamatusele veel ka alkoholi jääknähud näkku tätoveeritud, seega, tänan ei, ma jätan vahele. Viimasel ajal, kui ma üldse joon, siis ma joon juba kell üks päeval, et ma magamamineku ajaks kaineks saaks. 

Eile ma mõtlesin, et inimesed haisevad ikka jubedalt. Trennis käisin nimelt ja seal kohe mitu inimest jäid mulle oma kehalõhnadega ette. Nagu, ma saan aru, et sa oled trennis ja higistad ja siis selle higiga tulevadki kõik su halvad valikud esile ning teised inimesed (loe: mina, vaene õnnetu lõhnapede) pean kannatama. Alati kui see juhtub, noh, et ma teen trenni ja siis äkki tunnen, et tuleb kusagilt nurga tagant mingi räige pahvakas roiskunud liha lehka, siis minu esimene mõte on - oh, jumal, ma haisen! ja siis ma salaja nuusutan oma kaenlaaluseid ja dekolteed. Alles pärast seda, kui mulle tundub, et seekord pole asi minus, tõstan ma pilgu ja hakkan süüdlast otsima. 

Olen vist paar korda maininud ka, et see on minu kõige suurem hirm, et ma lõhnan halvasti ja endal pole halli aimugi. See on peaaegu võrdne selle hirmuga, et ma teen pidevalt mingit üht tüüpilist kirjaviga, ise sellest täielikult teadmatuses olles. Kui peikale sellest rääkisin, siis ta naeris mu üle. Nagu, ma siin valan oma südant sulle peo peale ja sa irvitad! 

Räägitakse, et oma higi lõhna sa ei tunnegi. Veab neil, kes ei tunne. Mina tunnen. Sellest ma tean ka, et higilõhn sõltub väga palju sellest, mida sa endale näost sisse ajad. Sama nagu sperma maitse sõltub sellest, mida sa sööd. 

Vaadake nüüd milliseks ma muutun, kui ma magada ei saa! Ajan mingit täiesti seosetut juttu suust välja.

Igatahes. Ärkasin hommikul üles ja avastasin, et lisaks sellele, et ma pole juba eelmisest sajandist magada saanud, siis täna on veel teisipäev ka, mis loomulikult tähendab, et kõik hädad on koondunud mind kummitama. Astusin magamistoast otse millegi niiske ja pehme otsa. Eeldasin kohe, et kass on jälle oma toidu välja oksendanud ja loomulikult ma astusin sellesse. Aga õnneks oli see kõigest tema mänguasi, mille ta oli laokile jätnud. Kuid kohvi oli vastiku maitsega, sest piim oli tilgastanud. Öäk! Ja juuksed ei tahtnud kuidagi patsi jääda ja loomulikult on mul Jupiteri suurune vinn põse peal, sest ma olen ikka veel kuradi faking teismeline, kellel kasvavad vistrikud. Nagu, miks te imestate, et ma käitun nagu tiinekas, kui isegi mu vanainimese keha ei ole veel aru saanud, et ma enam pole. Mõistagi oli auto täis lastud, sest, selline on minu teisipäevane reaalsus. Lisaks, ma vihkan puid! Ma vihkan, ma vihkan, ma vihkan! Nagu, okei. Selles mõttes, et puud on kõik kenad ja toreda, aga kui nad mu auto kohal kasvavad ja sealt mingit räiget rõvedust puistavad, mis muudab mu auto kleepuvaks ja vastikuks, siis ma vihkan neid. Vihkan! Ja nagu sellest veel vähe oleks, siis loomulikult hakkas autol märgutuli põlema, et ma peaks talle õli juurde valama, sest õlitase on madal. Miks!?! Jätke mind ometi rahule, laske mul lihtsalt olla!!!

Jah, mu testosteroonitase on kõrge. Kohe algavad päevad. 

Muide, kas see on üldse kinnitatud fakt või lihtsalt luul, et naistel päevade ajal tõuseb testosteroonitase ja seetõttu nad fuuriateks muutuvadki? Ma kusagilt nägin mingit klippi (loomulikult TikTokist, ärge kujutage ette, et ma päriselt mingit teaduslikku infot kusagilt hankimas käin), kus seda väideti ja ausat öeldes see seletaks nii mõndagi. Seletaks, miks mul on päevade ajal rohkem jõudu ja energiat ning ma käitun nagu, noh, tropp. 

Mis tuletab mulle meelde, et kunagi oli mul õppejõud, kes väitis, et naistel ei olegi üldse kehas testosterooni ja nad saavad seda ainult siis, kui mehega vahekorras on ja mehe seemnevedelik naisesse testosterooni kannab. See oli aastal 2011. Kuidas saab keegi koolis sellist asja õpetada muidu? 

Kui ma seal hommikul vahutasin, siis tuli mul igasuguseid asju meelde, mida ma kõike kõigile öelda tahaks, aga ma pean ennest tagasi hoidma, sest ma tunnen, et ma pole praegu just diplomaatia musternäidis. Hakka pärast seletama ja vabandama, lihtsam on suu kinni hoida ja kõik kenasti enda sisse alla suruda, nagu normaalne inimene, eks. Aga lihtsalt, et te teaks, siis ausalt öelda, kadedad inimesed on ikka väga inetud inimesed. Ja ma ei mõtle välimust. Saage üle! Kui kellelgi läheb paremini, siis äkki püüate rõõmu tunda, mitte maha teha, sest te ise ei suuda sellele tasemele küündida. 

Mind on alati häirinud see väide, et kui kellelgi on su kohta ilma põhjuseta midagi halba öelda või ta naeruvääristab su harjumusi ja saavutusi, siis tihti tuleneb see kadedusest. Aga kui ma hakkasin enda juures seda märkama, et miks mõne inimese tegevused mulle hinge lõikavad, siis oli sageli põhjus selles, et ma ise tahaks ka, aga olen liiga loll/laisk/lohakas, et seda teha ja siis ussitangi sajaga. 

Näete nüüd, magamata mina on nagu purjus mina - naiivselt otsekohene ja pahur nagu herilane. Ei, see on vale, näete, ikka veel valetan nii et suu suitseb. Ma purjus peaga olen tegelikult väga viisakas. Üldse mitte kuri. 

Ja nüüd mul on kõht ka veel tühi, aga kell on alles üheksa ja ma olen endale lubanud, et ma söön alles kell 11...