Klatš

Kas teil on juhtunud nii, et räägite kedagi taga ja siis selgub, et see inimene seisis teil selja taga ja kuulis pealt, mida te just rääkisite? Jah, mul ka ei ole. 

Aga viimati juhtus hoopis selline lugu, et olin juuksuris ja siis rääkisime ühisest tuttavast, sellest, tänu kellele ma üldse oma juuksurini jõudsin, aga kellega enam ei suhtle, juuksur ka ei suhtle, aga lihtsalt uuris, et ega ma ei tea, kuidas tal läheb. Ei tea. Selgus siis, et teine klient, kes istus kõrvaltoolis, teadis selle meie ühise tuttava õde. Mina seda õde isiklikult ei tea, aga olen kuulnud jutte, et tema mees teda pettis, nii et kõik teadsid (juuksur ja teine klient ka teadsid, see polnud mingi saladus), aga kuna mees oli heal järjel, siis naine võttis endale tasakaalu huvides ka armukese ning elas mehega rõõmsalt edasi. Mina teadsin veel ka kolmandat õde, see, kelle mehe juurde ma tänu oma tuttavale, sellele esimesele, kellest kogu jutt algas, tööle sain. Mees nimelt oli tolle naisega suusakuurordis kohtunud ja ta kohe paksuks teinud, mille peale nad siis otsustasid leivad ühte kappi panna ja kuna panid, siis kolis mees Eestisse ja vingus iga päev selle üle, kui loll on eesti keel ja kuidas meil poes normaalset sinki ei müüda. Selle mehe alluvusest töötasin 14 kuud, närvid olid täitsa läbi, sest vend jõi iga päev hommikust õhtuni ja sõimas mind ning ähvardas vallandada, kuni mul lõpuks kopa ette viskas ja ma päeva pealt ise minema läksin. Igatahes, kokkuvõtvalt siis kolm õde, kellel ühelgi pole mehega vedanud. Kuna ma selle perega natuke rohkem kokku puutusin, siis teadsin, et õdede isa oli esmaklassiline jobu, kes samuti pitsi ei sülitanud ja kõigi lähedaste närve halastamatult saagis. Mis loomulikult seletab ka seda, miks tütred endale paremaid mehi valida ei osanud ja miks nad troppide juurest minema ei kõndinud, sest nende ema jäi ka lõpuni välja oma kaabaka kõrvale ahastama ja virelema. 

Võiks siin moraalitseda ja öelda, et ärge arvake, et te üksi kannatate oma jobu mehe kõrval, te lapsed kannatavad samuti ja kui eriti halvasti läheb, siis kannatavad ka teie lapselapsed ning veel tulevad põlvedki. 

Mis tuletab mulle meelde ühte teist asja, millest ma ka sõbrannadega rääkisin. Nimelt on hetkel Prantsusmaal käimas kohtuistung, milles süüdistatakse meest oma 71aastase naise uimastamises ja teistele meestele vägistamiseks andmises. Kallis abikaasa nimelt filmis, kuidas erinevad mehed, kokku ligi 51 erinevat meest vanuses 22 kuni 74, vägistasid prouat 9 aasta jooksul. Kuni see kõik aset leidis, oli naine oma aina halveneva tervise pärast mures. Ta kaebas mälukaotuse ja erisuguste füüsiliste ning vaimsete häirete üle. Kallis abikaasa vedas teda mööda arste, hoidis ta kätt ja imestas kõrvalt, et mis küll lahti on, kes kuidagi ei suutnud leida põhjust, miks naine ennast aina halvemini tunneb ning lõpuks määrati diagnoosiks Alzheimer. Kogu asi tuli välja nii, et mees jäi avalikus kohas vahele sellega, et filmis võõraid naisterahvaid kompromiteerivas olekus. Kui ta vahele võeti ja tema arvutid konfiskeeriti, siis leitigi salvestused selle kohta, kuidas ta oma naist oli teistele meestele edasi müünud. Meeste hulgas, kes prouat ära kasutasid, on juriste, arste, piloote ja haritlasi. Info naise kohta leidsid mehed spetsiaalsest foorumist, kus abikaasa oma naist teistele kasutuseks reklaamis. Mehe arvutist leiti ka fotod tütrest, mis ta oli teinud, kui oli tolle uimastanud. 

Kas pole inimesed mitte ilusad ja head? 

Üht klippi nägin netis. Mees seletas naistele, et nad ei tohiks mingil tingimusel oma kaasast oma sõbrannadele halba rääkida, sest see viib selleni, et sõbrannad võivad paari lahku viia. Mis on õpikunäide sellest, kuidas naine sõbrannadest eraldada ja enda kontrolli alla saada. Kui ma siin paar kuud tagasi oma päeviku sissekandeid lugesin, olin kirjeldanud olukorda, kui mu abikaasa tunnistas üles oma truudusetuse. Ainult, et siis, kui mina tema truudusetusest sõbrale rääkisin, solvus mees minu peale ja süüdistas mind selles, et ma olen tema usalduse reetnud. Kõige haigem selle juures on, et ma tundsingi ennast süüdi ja vabandasin mehe ees. Hetkel on mu suurim soov, et mul oleks ajamasin ja ma saaks minna tagasi aastasse 2008 ja endale loll olemise eest kõrvakiil anda. 

Saladuste puhul on huvitav see, et iga asi tuleb lõpuks päevavalgele. Igasugused hämarad askeldused. Mis on minu meelest maailma kõige fantastilisem ja lummavam omapära. Kui te olete nagu mina ja teid päriselu mõrvamüsteeriumid köidavad, siis kindlasti olete ka märganud seda, et tihti jäävad roimarid vahele kõige tobedamal ja napakamal viisil ja kui siis see Pandora laegas avatakse, roomab sealt igasugust jälkust ja rõvedust välja. Ja sama on ka tavainimeste puhul. Inimene võib seitsekümmend aastat enda rõvedusi peita ja varjata, aga varem või hiljem ta teeb lolli vea ja kõik voolab välja. Mitte alati ja mitte täies ulatuses muidugi, aga mulle tundub, et reeglina siiski saab iga küsimus varem või hiljem vastuse.