Niisama tegemisi

Tundub, et mul oli mega sündmusterohke nädalavahetus. Tundub, sest ma viimased neli nädalat olen kodus vaikselt mädanenud ja nii ongi, et kui kaks korda nädalavahetuse jooksul väljas käid, siis tunne, nagu oleks ma ei tea mis kangelasteoga hakkama saanud.

Igatahes. Ülemöödunud reedel sai Esmasündinu koduomanikuks ja möödunud neljapäeval võtmed kätte. Nii uhke olen. Nii-nii! Praeguses majandusseisus kahekümnekaheaastasena üksinda kodu osta on minu meelest täiega kõva sõna. Kodu on heas korras. Remont tehtud, mööbel jäeti ka sisse. Põhimõtteliselt vaja vaid vaip ja potililled osta ning ongi kõik olemas. 

Reedel tuli Krahv von Kolmas minuga tööle kaasa. Sain talle enda juures väikse tööotsa. Pole küll täiskohaga töö, sellised väiksed abitööd, aga vähemalt saab poiss midagi CVsse kirja ja ennast ka ehk natuke paremini tunda. 

Reedel käsin üle jupi aja ka trennis ja avastasin, et mul maniküür sobib trenniriietega kokku. Hiljem märkasin, et mul üldse nii palju roosasid asju, millega uued küüned klapivad. Ma nimelt otsustasin korraks punased jätta ja proovida muud. Esimese hooga tundus see pastelne roosa nii... kole, et ma kahetsesin kohe oma otsust. Aga inimene harjub kõigega. Küüntest tuli mul Esmasündinuga ka juttu. Palus mul mingeid kleepse ära nokkida ja mina seletan, et ma ei saa nende küüntega midagi nokkida. "Päh, mõttetu siis ju maksta raha küünte eest, kui neid kasutada ei saa," arvas tema. No sellest ju point ongi. Maniküüritud käed on staatuse sümbol, see näitab teistele, et ma saan endale mitte midagi tegemist lubada. 

Pärast läksime Kärbsega Kadriorgu valgusshowd vaatama. Eelmisel aastal käisime Ritsikuga ja mulle hullult meeldis. Nii ilus oli ja tore. Näitasin tookord poistele ka pilte ja videoid ning nad vaatasid mind sellise näoga, et miks meid kaasa ei võtnud. Noh, ma see aasta siis otsustasin nendega minna. Krahv oli päevatööst siruli ja ei viitsinud tulla, Kärbes ka protesteeris, aga lõpuks tuli ikka. Olin küll uudist näinud, et neljapäeval oli parki rekordarv inimesi külastanud, aga seda, mis ees ootas, ma ikkagi oodata ei osanud. Parkimiskohta polnud. Sõitsime sisuliselt Piritale välja, et kuskil võsas parkida ja siis kakskümmend minutit Kadriorgu tagasi jalutada. Õnneks oli õhtu soe. Kahjuks oli õhtu soe. Ma ei tea palju seal rahvast oli, aga selline tunne nagu kogu Tallinn ja pool Narvat oli kohale tulnud. Jah, vene keelt kuulsime rohkem kui ühtegi muud keelt. Päris palju rahvast oli lastega tulnud, titevankreid oli kohe hulgim. Mõtlesin küll, et ei tea, kas ma ise oleks lastega sinna läinud, sest mida see beebi ikka aru saab sellest ja kuna seal oli inimesi rohkem kui rohuliblesid, siis näha polnud ka eriti midagi. Lisaks ütlen, et võrreldes eelmise aasta showga oli kohe umbes miljon korda igavam ka. Polnud pooltki nii palju atraktsioone kui aasta eest. Igatahes, pettusin väga. Lapse ees oli ka piinlik. Vedada kuhugi massi ja polegi midagi ette näidata. 

Siis sõitsime natuke autoga ringi ja vahtisime kuud, mis oli nii suur ja ilus. Jah, eks ta oli paar päeva varem veel suurem ja ümmargusem, aga meile kõlbas ta reedel veel ka täitsa kenasti. 

Laupäeval lugesin oma raamatut ja valutasin keret. See on ikka julm, kui pole kuu aega trennis käinud ja siis teed natuke, selline tunne, nagu oleks läbi pekstud ja tee äärde surnu pähe vedelema jäetud. 

Pühapäeval läksime koos pojaga tema uut kodu koristama ja mööblit liigutama. Lisaks käisime ka mööblipoes, sest tal oli kontoritooli vaja ja Jyskis, sest voodipesu ja kuivatusrest. Ta on mul aastaid küsinud, et kuidas see võimalik on, et sa saad nii palju raha, aga ikka kunagi mudagi üle ei jää ja pidevalt on asju, mida vaja osta, aga "raha ei jagu". Noh, see sai talle nüüd vist kiiresti selgeks, kui paar lina ja prügikast kokku 100 eurot maksavad. Ega ei jäägi midagi üle, kui sul on suur pere ja pidevalt on vaja noh, elada. 

Mööblipoes vaatasin ise ka ringi, sest noorematele poistele oleks ka ammu juba uusi kontoritoole vaja ja vaikselt mõtlen ka elutoa remondile. Ilusaid asju tehakse ikka, midagi pole öelda. 

Vot selline lugu siis minuga.