Miks mina?

Tuli klient, vaba üüripinda vaatama. Küsib, et aga miks te otsustasite mulle, seda pinda üürida. 

See on umbes nagu poes kassapidaja käest küsida, et aga miks te just mulle selle leivapätsi otsustasite müüa. 

See vestlus toimus juba nädal aega tagasi ja ma ikka veel mõtlen sellele. Mis vastust ta ootas? 


***

Mõni aeg tagasi üks teine klient helistas, oli kuulutuse leidnud ja tahtis rohkem infot. Pinnaks on garaažiboks. Kuulutusel on pilt boksist sees ja pilt väljast, mis näitab garaaži asukohta hoones ja selle sissepääsu. Mees küsib, et kas garaaž on läbi kahe korruse, kuna pildil on näha, et garaaži kohal on spordiklubi suured aknad. Ei ole. Aga kuulutusel on kirjas, et ruumi suurus on 65 ruutmeetrit, vaidleb mulle vastu. Nii? Noh, ma ei usu, et see garaaž on 65ruutmeetrine. Okei. Selles mõttes, et ma võtan oma andmed hoone eksplikatsiooni lehelt, mitte ei viska täringuid, aga kui sa ei usu ja ei taha kohale tulla ja oma mõõdulindiga üle mõõta, siis mis seal ikka vaielda. 

***

Kolmas klient saadab põhjaliku küsimustiku ruumis oleva elektrisüsteemi ja võimsuse kohta - mitme faasiline, mitu amprit, millised on keskmised küttearved. Vastan. Uurin, et mille tarbeks ta ruumi vajab, sest tavaliselt, kui nii põhjalikud elektriteemalised arutelud, siis tahetakse mingit peent tööstust sinna taha lülitada ja antud ruumi puhul ma pole kindel, kas see kannataks. Vastab, et laoks tahab ruumi kasutada. Kinnitan, et see sobib. Saadab vastuseks tõstetud pöidla. Ja kaob. TF?

***

Ma ei tea, mis viimasel ajal üüriturul toimub, kuna ma ju tegelen siin ainult enda kinnisvaraga, aga väga tavaliseks on muutunud kliendid, kes tahavad tasuta ruume üürida. Ei, ma ei räägi sellest, et küsitakse hinnaalandust või pikemaid maksetähtaegu, see on tavaline. Ma räägin sellest, et tullakse kohale, öeldakse, et teate, meil ei ole tagatisraha ega üüriraha, aga tahaks hirmsasti sisse tulla ja hakata tööle. Mitu kuud te meile sisse elamiseks annate? 

Ei, selles mõttes, et küsija suu pihta ei lööda, aga ma lihtsalt ei saa hästi aru. Kui sul ei ole raha, siis kuidas sa kavatsed äriga tegelema hakata? Kaheksa aasta jooksul olen näinud liiga palju neid ettevõtteid, kes alustavad suure innu ja huraaga, lubavad kõik ilusad pudrumäed ja piimajõed kokku ning lõppeb kõik ikka sellega, et kuude kaupa käib maksetähtaegade ületamine ning hea, kui ruumi pärast samas seisus tagasi saab ja peale ei pea maksma, et see endisesse seisu tagasi viia. Parim asi selle juures on see, et klient on vihane meie peale, kui me oma raha tagasi tahaks saada. Loomulikult meil on hea meel, kui maja on välja üüritud, aga see siin pole ikkagi heategevus ja kui sa isegi kommunaalkulusid ei suuda tasuda, siis oled sa ju kulu, mitte tulu. 

On ka kliente, kes tulevad, arutavad, räägivad asjad läbi, ütlevad, et tead, ma alustan siin alles ja kas me saame teha esimestel kuudel soodsama üüri ja tagatise osade kaupa tasuda. Mõtlevad kaasa, pakuvad kompromisse. Suurel osal neist läheb meie juures väga hästi. Laienevad, võtavad üüripindasid juurde. Suhtumine on teine. 

Vahel on elu ka. Kliendil võib olla lollikindel äriplaan ja detailideni sõnastatud tegevuskava, aga siis tuleb Covid või haigus või sõda või beebi või kolimine või.. elu ühe sõnaga. 

Kommentaarid