Kõige olulisemat asja ma teile möödunud nädalavahetusest ei rääkinudki. Nimelt seda, et kuna Esmasündinu lõpuks välja kolis, siis saime ühe voodi kokku panna ja tuppa ruumi juurde. Kogu see asi hakkas laupäeval pihta. Kutid magasid loomulikult poole lõunani ja kui nad siis ärkasid, et hakkaks seda nari kokku panema, siis pidin mina juba kodust lahkuma. Ütlesin, et teie tehke, sest mul pole aega.
Ma tean, et see võib tunduda väikse asjana, sest kui raske siis seda nari ikka lahti on võtta, aga minu jaoks oli see ikkagi suur asi. Nad on varem ka mööblit kokku pannud ja lahti harutanud, aga tavaliselt ikka minuga koos ja minu suuniste ning järelvalve all, sellepärast oli see minust ääretult suuremeelne, et ma nii tähtsa ülesande nende hoolde usaldasin.
Kui ma õhtul oma jalutuskäigult tagasi tulin, siis ootasid mind voodijupid koridoris, ütlesin, et läki nüüd ja viime need keldrisse ära. Null vingumist ja hala, et ma ei viitsi, miks ma pean jne. Mina seal kõrval jälle sada protsenti printsess, kes pidi ainult tetrist laduma, et voodi keldriboksi ära mahuks, muidu ei teinud ühtegi pingutustnõudvat liigutust. Mulle hakkab selline elu juba täitsa meeldima!
Pühapäeva hommikul poisse äratades leidsin kassi Kärbse kõrvalt tukkumas.
See on äärmiselt oluline detail. Nimelt alles mõned nädalad tagasi kaebas Kärbes, et kass ei tule kunagi tema kõrvale magama. Põhiliselt magas Esmasündinu kaisus, vahel harva ka Krahv von Kolmanda jalge juures. Selgus, et asi polnud üldse Kärbses, vaid selles, et kassile meeldib ülemine nari. Pärast seda on ta kõik päevad ja ööd Kärbse kaisus tukkunud.
Päris huvitav on mõelda, et mida kass kogu sellest kolimise asjast mõelda võib. Ma arvasin isiklikult, et ta on rohkem endast väljas, kuna tundus, et ta eelistas meist kõige rohkem just Esmasündinu seltskonda. Nägin korduvalt, kuidas ta akna peal poissi ootas ja talle esikusse vastu jooksis, kui too töölt või trennist koju tuli. Muidu on ikka niipidi, et kui keegi koju tuleb, siis kass jookseb peitu. Aga nüüd käitub ta nagu midagi erilist ei oleks juhtunud. Teeb ikka oma kassi asju, sööb, magab, mängib. Üks õhtu käis poiss meilt läbi, sest tal oli asju veel minu juures, isegi siis ei läinud kass teda tervitama. Selline tegelane.
Kommentaarid
Postita kommentaar