Kui poisid väiksemad olid ja minu sissetulekud tänasega võrreldes neli korda väiksemad, lõikasin poistel ise juukseid. Ei, ei, rahunege ruttu maha, see pole see koht, kus te peaksite heldimusega õhkama, et on alles naine - küpsetab leiba ja lõikab juukseid. Leivaga saan hakkama, aga juukseid lõigata ma ei oska. Kohe tõsiselt. Üldse ei oska. See on meil muide pärilik. Juba mu vanaema ei osanud, ema ei osanud ja isa ammugi mitte. Mis loomulikult ei takistanud neil kääre haaramast ja Edvard Käärkätt etendamast. Trauma - muud ma ei ütlegi.
Kääridega ma üldiselt ei lähenegi kellegi poole. Aga kauplustes müüakse juukselõikusmasinaid ja keegi ei kontrolli, kas sul ka vajalikud oskused selle riistapuu käsitlemiseks olemas. Seega kunagi Selverist ostsin kahekümne euro eest ühe Severini masina, kus olid erinevad otsikud kaasas. Ja sellega ma olengi hävitanud oma poegade tüdruksõbra leidmise võimalusi.
Ühel hetkel tõusis mäss ja kaks vanemat poega nõudsid koolitatud juuksurit, kes neid pügaks. See oli siis, kui mulle endale hakkas tunduma, et minu soengud polnudki enam kõige õudsemad ja ma oskasin jätta juuksed pealt pikemaks ning tagant lühemaks, noh, nagu päris juba. Seda enam läks nende reetlikus mulle hinge. Et mis mõttes, eks ole. Aga olgu, majanduslik seis oli selline, et võis antud luksust lubada. Nr 1 ja nr 2 said proffi poolt ümberlõigatud. Nooremad käisid ikka veel köögis puki peal hoolduses.
Kuni ma leidsin, et see on ikka jube jõledus, mis sealt tuleb ja pealegi, pole mul aega ega närve neid kaks päeva veenda ja siis masinaga mööda elamist taga ajades ähvardada, et kui nad kohe ei tule, siis lõikan nad une pealt kiilaks. Seega, hakkasid terve meeskonnaga käima.
Kuni paar kuud tagasi tekkis hetk, et pidid ilma minuta minema. Vanemad volaskid venitasid end kohale, aga nooremad polnud ilma emmeta nõus minema. Püüdsin küll nii heaga, kui ähvardustega, aga minemata neil jäi. Mis tähendas seda, et mul tuli neile meelde tuletada, miks juuksuri juures on parem käia, kui ema juures. Masin pihku ja kiiritusravi patsient valmis. Ei meeldinud see neile. Ähvardasid vastu, et nemad nüüd kuu aega kodust välja ei lähe. Ja käisid mul terve päev järgi ning küsisid iga 5 minuti tagant, et millal juba juuksed tagasi kasvavad. Usutavasti on nad nüüd järgmine kord motiveeritumad proffi juurde minema.
*Pildistas Kadri Vahtramäe
Kääridega ma üldiselt ei lähenegi kellegi poole. Aga kauplustes müüakse juukselõikusmasinaid ja keegi ei kontrolli, kas sul ka vajalikud oskused selle riistapuu käsitlemiseks olemas. Seega kunagi Selverist ostsin kahekümne euro eest ühe Severini masina, kus olid erinevad otsikud kaasas. Ja sellega ma olengi hävitanud oma poegade tüdruksõbra leidmise võimalusi.
 |
| Tegelik pilt ühest minu pojast vahetult enne juukselõikust. |
Ühel hetkel tõusis mäss ja kaks vanemat poega nõudsid koolitatud juuksurit, kes neid pügaks. See oli siis, kui mulle endale hakkas tunduma, et minu soengud polnudki enam kõige õudsemad ja ma oskasin jätta juuksed pealt pikemaks ning tagant lühemaks, noh, nagu päris juba. Seda enam läks nende reetlikus mulle hinge. Et mis mõttes, eks ole. Aga olgu, majanduslik seis oli selline, et võis antud luksust lubada. Nr 1 ja nr 2 said proffi poolt ümberlõigatud. Nooremad käisid ikka veel köögis puki peal hoolduses.
Kuni ma leidsin, et see on ikka jube jõledus, mis sealt tuleb ja pealegi, pole mul aega ega närve neid kaks päeva veenda ja siis masinaga mööda elamist taga ajades ähvardada, et kui nad kohe ei tule, siis lõikan nad une pealt kiilaks. Seega, hakkasid terve meeskonnaga käima.
Kuni paar kuud tagasi tekkis hetk, et pidid ilma minuta minema. Vanemad volaskid venitasid end kohale, aga nooremad polnud ilma emmeta nõus minema. Püüdsin küll nii heaga, kui ähvardustega, aga minemata neil jäi. Mis tähendas seda, et mul tuli neile meelde tuletada, miks juuksuri juures on parem käia, kui ema juures. Masin pihku ja kiiritusravi patsient valmis. Ei meeldinud see neile. Ähvardasid vastu, et nemad nüüd kuu aega kodust välja ei lähe. Ja käisid mul terve päev järgi ning küsisid iga 5 minuti tagant, et millal juba juuksed tagasi kasvavad. Usutavasti on nad nüüd järgmine kord motiveeritumad proffi juurde minema.
*Pildistas Kadri Vahtramäe
Kommentaarid
Postita kommentaar