Igatsen. Ära muretse, see läheb mööda.

Kas Sa mäletad seda ööd, kui me viimati kohtusime? Kui Sa tulid mu juurde ja olid. Istusid seal, minu elutoa diivanil. Nii lähedal. Lõhnasid miinuskraadide, jää ja pakase järgi, kuigi oli alles oktoober. Aga Sa lõhnad alati nii nagu veebruar. Kuidas Sa seda teed?

Sa istusid seal. Rääkisid. Ma kuulasin. Mina rääkisin. Sina kuulasid. Kuidas ma armastan Sinu häält! Sa ütled, et see on lapse hääl ja et see on Sul juba lapsest saadik. Ha-ha. Naljatilk.

Ja siis, Sa ei saa ju vastu panna, vaatasid Sa mind nii, nagu Sa alati vaatad. Nii, et mul jääb hing kinni. Ainult Sina oled mind nii vaadanud. Vaadanud, nagu ma oleksin ainus naine maal. Kõik mehed peaksid oma naisi just nii vaatama. Nagu nad oleksid ainsad naised maal. Kas Sa vaatad kõiki naisi sellise pilguga? Ei, palun ära vasta, ma ei taha teada.

Mäletad, kuidas ma Sulle kaissu pugesin, kuigi Sa keelasid? Ma tegin seda alati, kuigi Sa keelasid. Ainult see üks kord, kui Sa oleksid tahtnud, et ma poleks sõnakuulelik, tookord ma kuulasin. Sest ma teadsin, et see oleks saanud määravaks. Ja seda ei saanud juhtuda. Ja Su ego ei saanud sellega hakkama. Aga, mis sellest enam…

Eveli Johanson Photography

Mäletad, kuidas ma palusin, et Sa mind hoiaks, veel viimast korda, kuigi me siis veel kumbki ei teadnud, et see jääb viimaseks korraks? Ja Sa ei puigelnud, nagu tavaliselt. Sa võtsid mult ümbert kinni ja hoidsid. Ma surusin oma näo Sinu põse vastu. Su habe kõditas mind ja ma pidin hoolega pingutama, et mu jalad mind kannaks. Selles hoidmises ei olnud kübetki erootikat, aga jumal, kui intiimne see oli!

Kas Sa mäletad, mis Su viimased sõnad mulle olid, enne kui uksest väljusid? Sa küsisid, et miks ma juba ei leia endale kedagi. Ma küsisin vastu, et miks Sina ei võiks see keegi olla? Sa kostsid, et miks ma ikka ja jälle seda küsin, kui ma vastust tean? Ma sõnasin, et loodan, et vastus ühel päeval muutub. Sa ütlesid, et see pidi olema hullumeelsuse ilming, tehes alati sama asja, lootes iga kord erinevat tulemust. Ma kehitasin õlgu. Sa vaatasid veel kord mind oma pilguga, selle hingetuksetegevaga, ja ütlesid, et Sinu soov on, et ma leiaks endale mehe, sest siis Sa oleksid õnnelik. Veel enne, kui ukse enda järel kinni tõmbasid, jõudsid end parandada ja öelda, et Sa oleksid vähemalt rõõmus.

Ja siis Sa läksid.

Ütle, kas Sa vahel meenutad mind ka nii? 

Ei, ära vasta. Ma ei taha teada.