Rahapesu skandaal. Vol 2

Jõudsin mina vaevalt oma Mündipesula loo interneti avarustesse saata, kui tuli mulle Messengeri vastus. Kirjutas üks neiu ja saatis oma telefoninumbri, et äkki on mul võimalik talle helistada ja saaksime koos selgusele jõuda, et milles täpselt probleem. No lõpuks! Muidugi ma soovin helistada! Mul on telefonis väga mõnus nurruv hääl ja ma suudan enamasti ka ventileerides viisakaks jääda.

Helistasin. Väga meeldiv, üldse mitte robotihäälega, noor naisterahvas, väga rahulikult rääkis minuga. Ütles, et see tal juba kolmas samasisuline sõnum nädalavahetuse jooksul. Ja et ta püüab aru saada, millest selline segadus tekkinud on. Seletasin, samm-sammult rääkisin talle, mis juhtus. Selgus, et oligi minu viga. Olin selle oma kaardi valesse auku toppinud. Aga kuna ma polnud ainus põmmpea, siis öeldi mulle, et järelikult on nad oma aparaate valesti märgistanud ja püüavad sellest vastavad järeldused teha.

Kenasti saatis mulle juhendid, et kuidas on õige oma võlukaarti kasutada ja teatas, et raha kanti ka mulle kaardile tagasi. Ühesõnaga, mul jälle piinlik, et ma siin nagu poolearuline räuskasin, eriti kui ilmnes, et ma ikkagi ise olin süüdi selles, et Volli räpaseks jäi.

Nii et mis ma oskan öelda, lõpp hea, kõik hea?

Ja ma panen siia teistele ka juhise, sest kes teab, äkki mõnele on kasulik.

Ja siis veel juhend, et kuidas oma võlukaardile raha juurde võluda.

Ma nüüd proovin uuesti mingi päev ja usutavasti enam nuttes pesulast välja ei pea sõitma.