Reisipalavik

Kärbes küsis üks õhtu, et millal me reisile läheme. Loogiline, päike käib juba kõrgemalt, Volliga pole jupp aega pidanud "arsti" juures käima ja tahaks ju natuke ringi rännata. Selles suhtes on kutid mul imelised. Nad ei ootagi mingeid hirmkalleid ja kaugeid pakettreise. Neil on juba Märjamaa Olerexis hot dogide söömine väike seiklus.

Lõuna-Eesti

Selleks aastaks suuri reisiplaane pole. Tahaks Saaremaale minna ja mõnd Eestimaa küla väisata. Näiteks Viljandit või Valgat. Kui ma loto peaks võitma, siis teoreetiliselt võiks ka piiri taga ära käia. Noh, Lätis näituseks. Nimelt pean ma sel aastal köögi ära remontima. Piinlik juba, naabrid vaatavad. Ja noh, eks see üksikema elu on selline… Või oota, ma saan öelda ka et suurpere elu on selline… Igatahes, ei ole laiata siin midagist.

Lääne-Eesti

Tegelikult on veel nii, et ükskõik kuidas ma seda asja ei mõtle, minu hing tõmbab mind tagasi New Yorki. Eriti nüüd, kevadel. Aasta tagasi samal ajal olin ma nii änksi täis selle reisu pärast. Ja kui ma juhuslikult tehtud fotosid näen, siis tuleb röögatu igatsus selle linna järele. Ja mitte ainult fotosid. Filmidest nähes linna panoraami, Brooklyni silda, Time Square'i, Hiinalinna, Hobokeni, Central Parki. See on nagu juhuslikult tänaval oma kunagist kallimat näha, jõnks käib seest läbi ja sind valdab vastupandamatu soov tema juurde minna ja tema õhku sisse hingata. Aga järgmine kord tahaks kindlasti koos poistega sinna minna. Kas just kõigi neljaga korraga, aga vähemalt jupikaupa. Mul on raske ette kujutada inimest, kellele see linn ei meeldiks. Noh, kuigi ma tean isiklikult paari sellist. Aga mulle meeldib mõelda, et minu enda liha ja veri hakkavad seda linna sama kirglikult jumaldama nagu mina. Sest seal on kõigile midagi. See midagi tuleb vaid üles leida. Seal on loodust, kultuuri, ajalugu, arhitektuuri, seal on inimesi ja asju. Seal on päikest ja vett, orgusid ja mägesid. Seal on kivi, metalli, klaasi ja puitu. Ja see kõik kokku on … hingemattev.

Only the greatest city in the world, IMHO.

Aga Eestis on ka ju hea. Ka meil on kultuuri ja arhitektuuri, loodust ja tehnikat. Laiali, seda küll, aga kõike on. Nii, et kui ma sinna ei saa, siis vähemalt on mul the next best thing.

Kaks aastat tagasi Narva-Jõesuus