Alustame sellest, et ma siiralt ka ennast ilusaks ei pea. Kenaks, jah, seda küll. Meeldivaks. Aga mitte ilusaks. Minu meelest on ilusad Charlize Theron, Diane Kruger, Mila Kunis, Blake Lively, Olivia de Havilland ja mõned teised veel. Samas, ma mõistan, et osadel inimestel pole nii hea silmanägemine ja kõrgelt arenenud kunstimeel ning seetõttu peavad koguni mind keskmisest kenamaks, isegi ilusaks. No mis sa teed sellistega? Kasutad ära loomulikult, kuidas siis veel!
Jah, mulle on osutatud teeneid, tuldud vastu, pakutud soodustust nii, et mul pole teist võimalust kui järeldada, et ju ma oma välise sarmiga nad ära võlusin. See mõikab ühtemoodi nii meeste kui naiste puhul. Aga eks mehed on ikka armetumas olukorras.
Igatahes oli meil siin töö juures hiljuti probleem herilastega. Olid endale kuhugi paneelide vahele pesa pununud ja tülitasid kliente. Sumisesid, sutsasid - täispakett. Käisid meie töömehed katuseid mööda ja otsisid mis nad otsisid, pesa ei leitud. Sinna, kus herilasi rohkem kogunes, lasid sutsaka mürki ja müürisid avad silikooniga kinni. Justkui jäi rahulikumaks see tunglemine, aga klient kaebas, et ikka herilased kimbutavad. Noh, käisime uuesti kaemas. Ei midagi, ikka mõned üksikud unised herilased, aga kust nad tulevad või kuhu lähevad, see endiselt sama segane kui enne. Klient on meil loomulikult ka selline paras. Mitte kõige taltsam. Too juba ähvardas juristidega ja muude sanktsioonidega, tal ongi selline vahva komme iga kord kui pirn laes läbi põleb juristiga hurjutada. Kuna meie mõistus oli otsas, siis paluti mul pest controli helistada. Helistasin, selgitasin, lubati tulla. Tuli. Vaatas sama targa näoga nagu meie töötajad, et tema ka ei tea kust need herilased tulevad. Käis samuti mööda katuseid ja kehitas õlgu. Lõpuks surus mulle tuubi geeli pihku ja ütles, et jälgigu ma herilaste käitumist, juhul kui lõpuks ava tuvastame, siis geeliga määrida, muud polegi teha. Ja läks. Ütles veel, et ega tal polegi ilusa ilmaga muud teha kui ilusa inimesega mööda katuseid käia. Üldsegi mitte sarkastiliselt, niiviisi ilusasti ütles.
Ülemus lendas hetk hiljem kontorisse ja uuris, et kuidas läks ja mis teada sain. Valgustasin teda siis. Küsis, et palju väljakutse ja mürgi eest maksma peab. Kehitasin õlgu ja ütlesin, et ei midagi. Kuidas nii, et tasuta! oli boss hämmeldunud. Noh, naeratasin malbelt, sa ehk pole mind hiljuti korralikult vaadanud, aga ma üldiselt olengi nii ilus, et inimesed maksavad peale, et minuga aega saaksid veeta. Ülemus lubas edaspidi kõik taolised tehingud minu kaela veeretada, mõelge ise milline tohutu kokkuhoid!
*Pildistas Tatjana Siipan
Jah, mulle on osutatud teeneid, tuldud vastu, pakutud soodustust nii, et mul pole teist võimalust kui järeldada, et ju ma oma välise sarmiga nad ära võlusin. See mõikab ühtemoodi nii meeste kui naiste puhul. Aga eks mehed on ikka armetumas olukorras.
Igatahes oli meil siin töö juures hiljuti probleem herilastega. Olid endale kuhugi paneelide vahele pesa pununud ja tülitasid kliente. Sumisesid, sutsasid - täispakett. Käisid meie töömehed katuseid mööda ja otsisid mis nad otsisid, pesa ei leitud. Sinna, kus herilasi rohkem kogunes, lasid sutsaka mürki ja müürisid avad silikooniga kinni. Justkui jäi rahulikumaks see tunglemine, aga klient kaebas, et ikka herilased kimbutavad. Noh, käisime uuesti kaemas. Ei midagi, ikka mõned üksikud unised herilased, aga kust nad tulevad või kuhu lähevad, see endiselt sama segane kui enne. Klient on meil loomulikult ka selline paras. Mitte kõige taltsam. Too juba ähvardas juristidega ja muude sanktsioonidega, tal ongi selline vahva komme iga kord kui pirn laes läbi põleb juristiga hurjutada. Kuna meie mõistus oli otsas, siis paluti mul pest controli helistada. Helistasin, selgitasin, lubati tulla. Tuli. Vaatas sama targa näoga nagu meie töötajad, et tema ka ei tea kust need herilased tulevad. Käis samuti mööda katuseid ja kehitas õlgu. Lõpuks surus mulle tuubi geeli pihku ja ütles, et jälgigu ma herilaste käitumist, juhul kui lõpuks ava tuvastame, siis geeliga määrida, muud polegi teha. Ja läks. Ütles veel, et ega tal polegi ilusa ilmaga muud teha kui ilusa inimesega mööda katuseid käia. Üldsegi mitte sarkastiliselt, niiviisi ilusasti ütles.
Ülemus lendas hetk hiljem kontorisse ja uuris, et kuidas läks ja mis teada sain. Valgustasin teda siis. Küsis, et palju väljakutse ja mürgi eest maksma peab. Kehitasin õlgu ja ütlesin, et ei midagi. Kuidas nii, et tasuta! oli boss hämmeldunud. Noh, naeratasin malbelt, sa ehk pole mind hiljuti korralikult vaadanud, aga ma üldiselt olengi nii ilus, et inimesed maksavad peale, et minuga aega saaksid veeta. Ülemus lubas edaspidi kõik taolised tehingud minu kaela veeretada, mõelge ise milline tohutu kokkuhoid!
*Pildistas Tatjana Siipan
Kommentaarid
Postita kommentaar