Sotsiaalne harakiri

Ma ei tee seda meelega. 

Ma luban.

Ma pole tähelepanunäljas ega otsi kaastunnet.

Ma olen vale.

Ma ei sobi.

Mitte sellisena nagu olen.

Mind on liiga palju.

Ma pean end kokku võtma ja teistsuguseks hakkama.

Sest ma ei sobi. 

Ma ei haletse end ega otsi kaastunnet.

Keegi ei tee mulle liiga ja ma ei kaeba. 

Ma lihtsalt selgitan põhjust.

Põhjust, miks mind polnud ja edaspidi olema ei hakka.

Mitte sellisel kujul, kui te harjunud olete. 

Ja kui ma julgen, siis kujul, mille tõttu mind armastate. 

Ma olen vihjeid jaganud juba paar kuud.

Kes teab, see teab.

Kes otsib, see leiab. 

Kes küsib, sellele antakse. 

Mul on kahju, et ma olen ikkagi sunnitud seda tegema, kuigi ma lubasin, et ei tee.

Põhjus on suurem kui mina. 

Metamorfoos. 

Olen liiga kauaks röövikufaasi kinni jäänud. 

Ja teie ju teate, mis saab röövikutest ning kuidas neist lõpuks liblikad kooruvad. 

Enne seda on üks etapp veel.

Selles praegu olengi.

Või noh, umbes.