"The Push"
Ashley Audrain
Tõlkinud Ülle Jälle
Toimetanud Veste Roosaar
Kirjastus Helios, 2021
254 lk
Psühholoogiline põnevik emadusest. Igivana küsimus, palju mängivad rolli geenid ja kui suur kaal on kasvatusel? Kas me oleme neetud kordama oma vanemate vigu või on meil võimalik ise oma tee valida?
Minu jaoks oli natuke liiga palju "Me peame rääkima Kevinist" elemente. See, et autor kirjutab loo teisele lapsevanemale, rääkides asjadest nii, nagu ta seda pole siiani saanud rääkida. Ei saanud rääkida, sest see tundus vale. Kahtlused oma lapse osas, et ta pole päris normaalne, pole ju ühegi hea ema tunnuseks. Isegi kui on kahtlus, et midagi pole päris nii nagu peaks, siis süüdistatakse ennast, oma halbu geene, oma tegemata jäänud tööd, enda vähest hellust. Põhiline, mida endale kinnitatakse on see, et ma sain asjast valesti aru.
Täitsa loetav oli, maailma ei raputanud, samas ei jäänud ka tunnet, et raiskasin lugemisele oma aega. Jutt ise jooksis ilusti ja erilisi loogikavigu ka silma ei torganud. Iseenesest idee, et me oleme oma geenide ohvrid, mulle ei meeldi. Jah, mõnel inimesel tulevad teatud asjad loomulikumalt välja kui teistel, aga soovi korral on kõigil võimalik mustreid muuta. Mina usun keskkonna mõju rohkem, kui geene.
Kommentaarid
Postita kommentaar