"Suhtesõltlasest õnnelikuks abielunaiseks"

"Suhtesõltlasest õnnelikuks abielunaiseks"

Jaanika Elias

Hooandja projekti toetusel välja antud raamat, 2021

110 lk

Tunnistan ausalt, et mul ei olnud otseselt plaanis Jaanika raamatut lugeda. Ma olen mõned korrad tema blogile sattunud ja pole püsilugejaks jäänud. Mingi rosin jääb seal minu jaoks puudu. See x-faktor. Jaanikat jälgin ma aga Instagramis ja seetõttu teadsin, et raamat on tulnud. Minu eelarvamust toitsid ka teiste lugejate kommentaarid, mis olid pigem tagasihoidlikud. Samas, Jaanika kiituseks ma pean ütlema, et ta kajastas nii positiivset kui negatiivset tagasisidet ühtmoodi oma sotsiaalmeedias. Peab olema väga eluterve enesehinnang, et nii teha. Müts maha, täiesti siiralt. 

Aga siis läks nii, et ma pidin mõned raamatud raamatukokku tagasi viima ja kui ma seal juba olin, siis ma "ainult piilusin" uute väljaannete riiulit. Ning seal see oli. Vaatas mulle vastu. No hea küll, mõtlesin ma, kui sa siin juba oled, tule siis ühes. 

Samal õhtul lugesin ta läbi ka. Isegi pildid jõudsin teha. Ja mulle täitsa meeldis. Meeldis rohkem, kui tema blogipostitused. Kergesti loetav, armas, siiras jutt. Ei mingit üleliigset moraalitsemist ega targutamist. Kõik õppetunnid, mis ta suhetest saanud oli, oli ta välja toonud, samas ei jäänud tunnet, et ta püüaks kõiki teisi õpetama hakata, kuidas õige on. Ainuke asi, mille osas ta konkreetne oli, oli vägivallaga mitte leppimine, ja see ongi asi, millega tuleb konkreetne olla. 

Ma arvan, et üsna tavaline noore inimese eneseotsingu kirjeldus. Ei olnud üldse ülemäära hirmus ja kohutav, kuigi ta vist ise põdes oma meesterohkust. Minu meelest suhtesõltlane ta ei ole, lihtsalt noor inimene, kes otsib ja proovib ühte ja teist, et näha, mida ta siis tegelikult tahab ja kui lõpuks selleni jõudis, siis leidis ka mehe, kes talle seda pakkuda oskas. 

Ausalt öeldes olen ma natuke tema peale isegi kade. Tulebki noorena selliseid asju kogeda ja siis alles kodu rajada ja lapsi teha. Minul läks nii, et esimene poiss, kellele ma meeldisin, võttis mu ära, tegi lapsed taha ja tõmbas siis minema, jättes mind kolmekümneaastaselt üksi nelja lapsega. Nüüd, neljakümnesena, püüda sama teha, mida oleks pidanud 20 aastat tagasi tegema, on ühtmoodi hale ja kurb. Ise oled katki, ja konnadki on kärnasemad.