Kõikide komplimentide ema

Esmaspäeva õhtul see juhtus. Pärast pikka ja pinevat tööpäeva jõudsin läbi hirmsa tuisu ja tormi jõusaali. Pressisin kõik oma voldid retuusidesse ja tõmbasin ketsid varba otsa ning asusin end jooksulindil soojaks kõndima. Minu kõrval treeniv mees naaldus veidi mu suunas ja ütles seda, selle ühe komplimendi, mis mul absoluutselt iga kord paar südamelööki vahele jätab. Kui ta pärast seda lauset oleks öelnud, et kuule, viitsid, kanna mulle 50 tonni üle, oleks ma ummisjalu tormanud seda raha linna pealt kokku laenama, et inimesele head meelt valmistada. 

Postituse tarvis kaevasin välja kõik oma vanad mälestused, harutasin lahti, võtsin algosadeks, lammutasin juppideks, analüüsisin, kaalusin, mõõtsin, vaagisin, nuusutasin ja mekkisin, ja ei leidnud ühtegi mälestust sellest, et see kompliment oleks tulnud inimese poolt, kes minus judinaid tekitab. Ma olen korduvalt ainuüksi selle komplimendi tõttu ülepea ära armunud ja sukeldunud armuseiklustesse, mis mulle hiljem kõvasti südamevalu põhjustasid. Ja kui ma täna peaks meenutama, et miks see mees mulle üldse silma jäi, siis ega ma ei teagi, aga ma mäletan, et ta ütles mulle, et ma lõhnan hästi. Või ütles, et trepikoda lõhnab minu järele, kui ma kodust välja lähen. Või ütles koguni, et ta tunneb peast kõiki mu lõhnu. Või et tema T-särgil on minu lõhn veel mitu päeva pärast kohtumist.

Elus on igasuguseid komplimente kuuldud. Mõni on kummaline (sa oled nii ilus, näost), mõni rabab jalust (miks ma peaksin teisi naisi vaatama, kui ma sinuga olen? Kui sa juba sõidad Mercedesega, siis sul pole vaja Ladast mööda kihutada), mõni kõlab pigem solvanguna (sa oled omavanuse naise kohta täitsa armas). Ja kuigi need võivad sõnatuks võtta, siis hinge need ei poe, nende meenutamine ei too mulle ka aastaid hiljem naeratust suule. 

Kui aga mees ütleb mulle kümme tundi pärast pesus käiku, pärast seda, kui olen jooksnud mööda linna ringi, higistanud, sõitnud traktoriga, vedanud kaupa ja teinud tuhat muud toimingut, mis ei seostu just spa-rituaalidega, et ma lõhnan hästi, siis on minuga küpse. Minu Achilleuse kand. 

Ma igaks juhuks mainin, et päris suvakas mees ei olnud. Oleme temaga poolteist aastat teretanud spordiklubis.