Sõbrad ja armastajad

Kui ma hiljuti kirjutasin sellest, et mõned mu sõbrad, kes on juhtumisi meessoost, minu lähedusse hoiavad ja meeleldi suhtlevad, siis lugejatel tekkis küsimus, et mis sõbrad need ikka on, mees ei ole ju niisama naisest huvitatud, kui tal mingit pikemaajalist plaani meepüti juurde jõuda pole. 



Seda, et meeste jaoks pole naine inimene, vaid kõrgetel kontsadel hõljukinkubaator, seda on mulle varemgi vihjatud. Alles hiljuti küsiti, et mis tarakanid sul ometi peas elavad, kui sa arvad, et mees võib täiesti siiralt ja platooniliselt lihtsalt su seltskonnast huvitatud olla. No ma ei tea, kummal meist siin tarakanid on, aga selles osas olen ma loll edasi, et isegi kui mees midagi fantaseerib, siis see pole minu probleem. Kui mina olen end väljendanud ja teine inimene on seda aktsepteerinud, siis nii on. 

Mehi on olnud erinevaid, mõni ongi sellise konkreetsuse peale otsustanud eemalduda, sest tema sõbrad on ainult mehed, naine on muudeks asjadeks. Pole vist suur kaotus. Ise ei oska ma sõber olla inimesega, kelle osas ma soovin enamat. See on liiga raske. Parem on siis üldse mitte suhelda. Aga seda, et ma olen kellegagi romantiline, nii et ma poleks temaga sõber, ma ka ei oska. Ja-jaa, me juba oleme seda arutanud, olen vastuoluline. Aga ma tean, et te mind sellest hoolimata hirmsasti armastate! 

Samas olen üsna kindel, et 90% minu meessõpradest on sellised, et kui ma neile ütleks, et davai, teeme ära, siis nad oleks valmis selle ohvri tooma. Elu on näidanud, et suur osa inimesi eelistavad kaaslast ja pole kuigi valivad. Oluline on see, et partner on, mitte see, milline see partner on. Sest nagu mu lugejad on blogist lugenud, siis kõige hirmsam needus, mis inimesele võib osaks saada, on olla vallaline. Ja lihtsam on olemasoleva kaaslase kõrvalt sobivamat otsida, kui vallalisena. Millegipärast. 

Miks mehed on altimad oma sõprussuhte ohvriks tooma, et aga nahistada saaks? Ei tea, ma pole bioloog. Aga nagu olen ennegi kirjutanud, siis reegel on see, et mehed ronivad voodisse nendega, kellega saavad, naised, kellega tahavad. Niisiis, ma ei taha oma sõpradega linade vahel vallatleda. Mis teha. Selline kummaline olen. 


Teine teema on veel sellega seoses. 

Ma ei tea kuidas teil, aga olen elus väga palju, no kohe väääga-väääga-väääga palju kuulnud seda, et "äh, ta on ainult seksist huvitatud, muidu sa talle korda ei lähe!" Seda on öelnud nii mehed kui naised, need, kes on mulle lähedased ja need, kes on võõraks jäänud. Ausalt öeldes on see üks ilgelt nõme asi, mida teisele inimesele öelda. Sest nagu, aga kui sa nii arvad, siis miks sa ise mu sõber oled? Mida sina minus näed, kui sa eeldad, et teised tahavad mind aint läbi tõmmata? Või sa arvadki, et ma muuks ei kõlba? Et mees saab minust ainult sellepärast olla huvitatud, et mul on ilusad tissid ja paindlikud liigesed, mis sujuvalt põlvede kohalt laiali käivad? Teiseks, aga miks sa ütled seda toonil, nagu see oleks midagi hirmsat ja jubedat? Minu meelest on palju hullemaid asju, millepärast mees võiks minust huvitatud olla. Näiteks, "ta on huvitatud vaid su rahast", mida mul pole, õnneks, aga teoreetiliselt. Või "ta on huvitatud sinu organitest, et neid mustal turul maha müüa/panni peal ära praadida ja sõpradele serveerida". Päris halb oleks ka "ta on sinust huvitatud ainult selleks, et su lastele ligi pääseda ja neid pilastada". Selles mõttes, et ma tean naisi, kes on meestele just eelnimetatud põhjustel huvi pakkunud. Seks on selle kõige kõrval üpris ohutu ja meeldiv ajaviide. Või sa arvad, et ma olengi sinisilmne lillelaps, kes ootab oma ellu meest, kes mu stringe triigiks ja patsi aitaks punuda? 

Ma saan aru, mulle küll mõnevõrra üllatuslikult, aga kuna seda on tulnud mitmest erinevast allikast aastate jooksul, et ma jätan väljast igavesti korraliku ontliku raamatupidaja mulje. Kuidas sellesse valemisse mahub see, et ma olen neljalapse ema, või ehk see fakt toetab mu frigiidsuse hüpoteesi, mitte ei sea seda kahtluse alla, vot ei tea. Vahel on endal ka raske nii vastuoluline olla. Aga lühidalt on nõnda, et minu puhul ei saa kaante järgi sisu otsustada. Esiteks pole ma matemaatikas kunagi kuigi tugev olnud ja teiseks: magamistoas olen ma kõike muud, kui korralik. Nii et, need vaesed mehed, kes on oodanud kuulekat nohiklikku meretähte, on pidanud kõvasti pettuma. Tihti saavad nad väga pahaseks ja sildistavad mind nümfomaaniks. Sest pole ju mõeldav, et naine intiimset hellust naudib, kui tal mingit hälvet ja/või diagnoosi pole. 

Ehk siis. Minu jaoks on iga suhte eeldus sõprus. Ma pean ennast inimesega mugavalt ja turvaliselt tundma. Vahel lisandub sellele sõprusele ka huvi inimest füüsiliselt paremini tundma õppida, aga mitte alati. Ja kui ma juba olen kedagi füüsiliselt tundma õppinud ning ootan lisaks ka pühendumist ja eksklusiivsust, aga seda polda valmis mulle pakkuma, siis ma eelistan absoluutset eetrivaikust. Kogu mu pika elu jooksul on olnud vaid üks juhtum, kus sõbrast sai midagi enamat, aga sellest ei tulnud midagi välja, kuid sõprus jäi, ilma valu ja kibestumiseta. Erand, mis kinnitab reeglit. 

Kommentaarid