"Siga pikuti pooleks"

"Siga pikuti pooleks"

V. L. Konn

Toimetaja S. M. Rattiste

Kirjastus Hea Tegu, 2022

115lk

See on üks lugu kolmest Emmist. Nii otse kui ülekantud tähenduses. Kolme M-tähega mehe (Mart, Marko ja Mairold) seiklused, mis algavad seitsmekümnendatel ja muudkui kulgevad edasi. Õrnahingelistele romantikutele see raamat ilmselt ei sobi. Romantikaga on siin üldse kehvasti. Kõvasti panemist, trukkimist, põrutamist, nühkimist, nahistamist, erisuguste sekspooside kirjeldusi ja tehnilisi detaile on see eest aga rohkem kui kopika eest. Samas... mina vana nümfomaniakk, lugesin seda kõike suurima heameelega. 

Ma ei tea, kas see on aus võrdlus, aga paratamatult jooksis mul lugemise ajal taustal ka Isand Konna eelmine... ee... seiklusjutt, ja kui ma nüüd võrdlen neid kahte, siis "Siga... " sümpatiseeris mulle rohkem. Kui ma "Esimesed sada" juures vist isegi Goodreadsi märkisin, et naisi kirjeldati seal peaasjalikult kehakaalu järgi, et kas oli sale, sihvakas, peenike, lahja, tüse, tünder, lopsakas jne, aga muu jäi kesiseks, siis uues romaanis on seda kaebust kuulda võetud ja lugejale kirjeldatakse naisi tunduvalt detailsemalt. Kui nüüd kolmandas raamatus saaks veel hinged ja südamed ka sinna juuste ja tisside vahele, siis oleks juba täiesti superluks. 😀 Kuigi, ei, ma muidugi utreerin. Ikka oli iseloomu ja haridust ning hingegi. Mina, lootusetu romantik, nagu ma olen, ehk tahaks näha ka õrnust ja heldimust. Võib-olla oligi seda, aga jäi mulle kogu selle eelmainitud trukkimise kõrval kahe silma vahele.

Hiljuti pöörasid sõbrannad mu tähelepanu sellele, et mul on ebameeldiv harjumus komplimendid solvanguga garneerida. Endale jääb loetust pigem positiivne mulje, aga kui arvustust aasta hiljem üle lugeda, siis selgub, et vaatamata heale arvamusele, on arvustus brutaalne. Hakkasin mõtlema, et kas mu teised postitused on samasugused? Et ma enda meelest olen humoorikas ja hellake, aga tegelikult käib julm rappimine? Igatahes, mida ma kinnitada soovin, on see, et mulle jättis hea tunde. Ma võiks siin vastu vaielda ja kahtlusi kergitada, et kas tõesti oli elu 90ndatel nii labane ja naised nii odavad, aga mida ma õppinud olen, on see, et tegelikult ma elust eriti midagi ei tea. Ma vaatan oma mätta otsast ja mulle tundub miski nii, aga pool meetrit eemal on üks teine mätas ja pilt mis sellelt avaneb ei pruugi minu omaga kattuda. Seks on üldse selline põnev teema, et igaüks meist võiks oma kogemuste kohta romaani kirjutada ja teised vangutaks pead, et no pole võimalik, aga on. Ja lisaks seksikirjeldustele meeldis mulle ka see, et autor oskab elavalt kirjeldada elu pärast NLiidu lagunemist ja enne Eliiduga ühinemist. See osa meeldis mulle ka tema eelmises romaanis kõige rohkem. Aeg, millest jutt on osaliselt minu mälestustega kattuv, aga tunduvalt mahlakamalt esitatud. Lisaboonus ka see, et Isand Konn ei haletse või nostalgitse kurvameelselt, nagu paljud teised, kes seda perioodi oma lugudes kirjeldanud on, vaid suhtub asjadesse eluterve huumori ning optimismiga. 

Raamatul on ka hoiatus, et alla kolmekümne aastastele võib raamatu sisu vajada vanemlikku selgitust. Veel paremini vist hoiatada ei saakski. Ma arvan, et ma laenan seda ja lisan oma blogi päitsesse. 

Aitäh Isand Konnale personaalse pühenduse ja raamatu kättetoimetamise eest! Muide, räägi mis su saladus on, kuidas sa iga aastaga aina noorem välja näed?