Mul on üks austaja. Austab mind eemalt juba päris mitu kuud. Instagramis austab mind. Paneb mulle südameid. Kevadel ühel hetkel oli tal veidi julgem õhtu, siis kirjutas ja küsis, et kas ta tohib mind kohtama kutsuda. Noh, ikka tohib kutsuda. Austaja sai väga rõõmsaks, ütles, et väga tore oleks jalutada. Võsus. Nii ilus oleks, kui päike loojub, saab käest kinni jalutada mere ääres. Käest kinni, uurisin. No jah, sinu pilti vaadates tekkis kohe selline tunne, et tahaks sul käest kinni võtta. (Krt, ma ütlen, liiga ilusaid pilt ikkagi postitan!) Natuke solvus, et eks sa ise tea, kui ei taha käest kinni võtta, aga temal on kohe see õige tunne.
Paar päeva hiljem küsis, et kas Laulasmaal matkarada mind paeluks. Ma arvasin, et esimeseks kohtumiseks ma nii pikka rännakut ei soovi ette võtta, ja kas talle Rocca al Mare ka sobib. Muidugi sobib, väga hästi, suurepäraselt. Tema on huvitatud sadamatest ja Kakumäe seal samas, saab kohe ära vaadata. No praktiline mees, kui juba aega kulutada, siis mitu kärbest ühe hoobiga.
Paar päeva hiljem kirjutas, et Pärnu on kevadel nii ilus, seal on spa ja restoranid, saab mere ääres jalutada. Vastasin, et loomulikult on Pärnu ilus, head reisi talle. Kutsus kaasa. Ma saatsin selle emotikoni - 😂.
Läks mööda kaks kuud, kui ta jälle pildile ilmus.
Kirjutas, et ta tahaks Lõuna-Eestisse minna. Ütlesin, et seal on kindlasti ilus ja soovisin talle head reisi. Kirjutas mulle: "tule kaasa!" Mainisin, et ma reisimas käin ainult nendega, keda ma juba tunnen, mitte võõrastega. "Ei, tal ka plaanis minuga ikka mitmeid kordi kohtuma, enne kui koos reisile minna."
Sõnaga, ma ei saa mitte mõhkugi aru. Kas ta siis kutsus mind või ei kutsunud, või mis asi siin õigupoolest toimub. Keegi ehk aitab blondiini?
Kommentaarid
Postita kommentaar