Paar aastat tagasi väljusin just kauplusest ja möödusin kahest teismelisest noormehest, kui kuulsin, et üks neist ütles "Fat ass!". Kuna seal peale nende ja minu kedagi teist ei olnud, siis eeldasin automaatselt, et jutt käis minu imelisest paksust persest. Ma olin üdini meelitatud!
Tom küsis hiljuti, et mis värk sellega on, et milleks mul on vaja suurt taguotsa. Noh, aga miks mitte? Sama hästi võiks ju küsida, et miks on vaja naistel pikki kunstküüsi, lehvikuid laugude külge ja meestel laia selga ning punnis biitsepsi. Maitsed on erinevad ja mõnele meeldivad pikad ripsmed, minule meeldib ass that just won't quit.
Samas, ma saan aru ka Tomi küsimusest. Sama küsimuse esitas ju mõtteliselt ka Karin oma blogis, kui imestas selle üle, et miks noored naised ennastunustavalt oma kanni pumpavad. Vastus ei meeldi teile. Aga põhjus on põlvkondade vahes. Kui kujunemisaastad jäid 90nendatesse, siis silm puhkabki nö Harju keskmisel tagumikul. Need, kes nägid aga JLo ahvatlevat kanni rohkem kui Julia Robertsi lamepeput, imetlevad volüümikamat taguotsa. Ega muud põhjust väga polegi. See, mis pidevalt silme ees muutub tahestahtmata ihaldusväärseks. Meie ajud on niimoodi seadistatud.
Kui ma veel kohtingumaailmas aktiivne olin, siis nägin ka seda eelistuse vahet põlvkonniti hästi selgelt. Mehed vanuses 50+ on nö tissimehed ja vanuses 35- on pepumehed. Vahepealsed on nii ja naa, sõltub konkreetsest indiviidist.
Isiklikult minu meelest pole igavamat asja kui lame rippkann. Sõltumata sellest, kelle küljes see on. Mingite statistikate järgi pidid ümara taguotsaga inimesed ka voodis paremad olema. Selle osas ei oska ei kinnitada ega ümberlükata. Või noh, ma võiks mingeid paralleele tuua, aga need puhtalt isiklikust kogemusest ja mu tagasihoidliku kogemusepagasi valguses oleks see meelevaldne diskrimineerimine. Aga ma võin seda öelda, et mul on pigem suur tagumik ja ma olen voodis väga hea. Jään ruttu magama ja ei norska.
Kommentaarid
Postita kommentaar