Toidulisand

Esimest korda kirjutasin siin blogis kreatiinist 2020 novembris. Kirjutasin liiga vara ja ma arvan, et ma võtsin vast nädal aega toda, enne kui loobusin. Aga vot, kirjutada jõudsin, eks ole! Igatahes, tänaseks olen teda võtnud juba kauem. Detsembrist. Ma teadupoolest hakkasin detsembris üldse igasuguste põnevate asjadega tegelema ja see siis kuulus paketi juurde.

Üsna regulaarselt võtan teda. Mõni nädal jääb paar päeva vahele, aga üldiselt olen enda üle päris uhke. Kujutasin mina ette, et võtan seda ainet ja hakkan kohe kiiresti kaalus juurde võtma ja peagi olen suur jõusaali lihasjõmm, kes külg ees peab ustest sisenema. Teate küll, nii nagu suur osa naisi arvab, et kui nad üks kord käivad jõusaalis ja korraks pikemalt hantlile silma vaatavad, siis jõusaalist väljudes on kõik Inna Uidid valmis. Kuigi ma ei tea, kas tänapäeva noored enam üldse teavad, kes Inna Uit on ja kas ma isegi enam tean. Aga kunagi oli ta igatahes mehenäoga ja suurte punnis lihastega kulturist, kes nägi väga hirmus ja õudne välja ja temaga siis noori tüdrukuid ähvardati, et nad peale aeroobika ja mediteerimise muude spordialadega ei tegeleks, sest "muidu oled varsti samasugune!"

Võtsin siis mina seda kreatiini ja imestasin, et mis toimub, peaks ju justkui söögiisu tõusma ja kaal samas, aga mul hoopis isu vähenes ja kaal langes. Kui ma olin paar nädalat konstantset kõhulahtisust kannatanud, siis lugesin ma lõpuks pakendilt juhendit ka. Selgus, et olin ennast korralikult üle doseerinud. Et ma olin neljakordselt normi ületanud. Pole siis ime, et keha mürki hakkas endast välja ajama. Panin siis kenasti doosi paika ja keha rahunes ka maha. Ainult, et juurde ma ikka võtma ei hakanud. Põhimõtteliselt ei muutunud eriti miskit, lihtsalt jõin seda segu iga hommik ja trennipäevade õhtul. Kõht sai joogist täis ja sageli ma peale selle enam midagi süüa ei tahtnudki. Trennis läks kenasti, jõudu tuli pisitasa juurde, natuke nagu lihaseid ja veene hakkasin ka peeglist märkama, aga see võis ju vabalt lihtsalt regulaarse trenni tulemus olla, mitte mingi võlujoogi tagajärg.

Kuna ma teda ikkagi võrdlemisi pidevalt võtsin, siis hakkasin imestama, et miks ta rohkem ei mõjuta mind. Uurisin teistelt ka, et kle, sa ka võtad ve, et on miskit vahet või olen mina jälle "eriline"? Selgub, et ega ta ei toimi tegelikult nii nagu räägitakse. Põhimõtteliselt ei võta keegi kreatiini tarvitades kaalus juurde. Mingi 0,0001 protsenti inimestest võtab natuke. Aga nüüd mul on väljakujunenud kreatiini sõltuvus. Et kuigi ma saan aru, et mingit kasutegurit ta ei oma, siis ta lihtsalt maitseb mulle.

Peika soovitas veel üht ainet, mida ta ise võtab ja kui ma juba spordipoodi lähen, siis võtan vist ka proteiinipannkoogijahu endale sealt. Ja kui, siis kirjutan. Sest noh, nagu selgub, siis ma muudkui kirjutan igasugustest asjadest, mida ma ei tee.

Peika ütles, et tema kavatseb üldse spordiga lõpparve teha, et see röövib nii palju aega kui korralikult teha ja mis see point on. Ma ei tea, kas ma saan selle inimesega enam edasi sõbrustada, ausalt. Nagu. Mult on ka uuritud, et miks. Kas sa lähed võistlema? Ei, ma teen seda endale. Algusest peale olen ma seda endale teinud. Ma saan nii tugeva kaifi sellest. Ja kõik need lisavidinad ja jutud, need on nii põnevad, teha enda peal eksperimente ja vaadata, kuidas keha reageerib. Sellest loobuda? Never! Ma olen vahel mõelnud, et mis siis juhtub, kui ma mingi õnnetuse tagajärjel enam ei saa sporti teha. See mõte on hirmus. Näiteks olen ma siin hakanud unistama kõhuplastikast. Ja olgugi, et põhiliselt on praegu asi rahas, siis sellest järgmine murekoht on see, et ma ei saa ju trenni teha. Kui ma kaks aastat tagasi käisin steriliseerimisel, siis ma ei tohtinud kuu aega trenni teha. Või noh, arstide juttude järgi. Ja see oli nii õudne! Kui ma hakkasin trenni tegema, siis tundsin pikalt opi tagajärgi. Ja see oli mingi mõttetult tilluke torkimine, kolm auku tehti kõhtu. Plastika on natuke suurem torkimine. Palun selgitage, kuidas ma elan ilma trennita ja kui kaua ma taastun sellest enne kui ma saan jälle sadat kilo kangil liigutada? On see lame kõht ja sile nahk väärt seda kannatust, mida endaga toob kuude kaupa jõusaalist eemal olemine? See vist on sõltuvus, on ju. Peaks mingi uue hobi endale leidma. Ma ei tea, kokaiin või kanep. See trenn mu hauda viib!