Kuidas ma ükskord emotsionaalselt üle keesin

Kui me pojaga EMOs käisime, saime kirja kaasa, et seitse päeva hiljem tuleb perearsti juures niidid välja võtta. Mõtlesin, et olen eeskujulik patsient ja panen aja perearstile kirja juba paar päeva enne kui on vaja õmblused välja võtta. Helistasin perearstile neljapäeval. Mingi viis korda erinevatel kellaaegadel. Keegi ei võtnud toru vastu. Okei, mõtlesin, ju ma siis valel ajal helistasin ja proovin reedel uuesti.

Reedel helistasin kaks korda. Keegi ei võtnud vastu. Vihastasin. Läksin netti uurima, et kas on ehk mingi info perearsti kohta, et tal number muutunud või on puhkusel või midagi muud. Ei. Number õige, asukoht õige, mingit kodulehte pole, e-posti aadressi pole, kust infot saaks. Okei siis. Helistasin perearsti nõuandeliinile ja seletasin lühidalt milles mure. Nemad ei osanud muud nõu anda, kui et kohale minna ja küllap seal keegi ikka leidub, kes niidid välja võtab.


Ma ei olnud õnnelik.

Esmaspäeval ja teisipäeval proovisin veel helistada, tulemusteta.

Kolmapäeval viskasin poisi üle õla ja asusime perearsti poole. Astusime tervisekeskusesse ja küsime infoletis olevalt daamilt, et kuidas täpselt perearsti keskusesse saab, sest sealt kust me varem sisenesime, enam ei saa. Tema teatab tuimalt, et juba kolm aastat pole nende majas perearstikeskust olnud. Eem... aga miks teil on siis sildid maja ees ja internetis info, et Järve perearstikeskus asub siin majas?


Proua kehitas õlgu, et ju siis on vale info. Aga andke dokument ja ta leiab meie perearsti üles. Poisi dokument oli tema jaoks kasutu, küsis, et kas me oleme üldse Tallinnasse registreeritud, et tema ei leia mingit infot. Selle kohta öeldakse e-riik. Lihtsalt ääremärkusena. Andsin siis enda dokumendi, ehk on rohkem õnne. Leidis kellegi slaavikõlalise nimega arsti ja ütles, et see on minu perearst. Et meie eelmine perearst enam ei tööta perearstina ja oma patsiendid on ta teiste pähe määrinud. Vaata kui vahva, et ma uued noad ostsin, mida kõike enda kohta tänu sellele teada ei saa.

Andis siis meile Veerenni tervisekeskuse aadressi ja üldnumbri, millele helistades sain teada ainult seda, et kõike seda, mida ma neilt pärida tahan, saan ma kiiremini ja paremini teha internetis. Sõitsime siis Veerenni Tervisekeskusesse. Teel sinna tegin ma foori taga veel ühe kahtlasevõitu manöövri ja loomulikult oli vastassuunas foori taga politseibuss, mille juht mulle kohe tuledega vilgutama hakkas. No fakk!!! ma ütlen! See vilgutamine ajas teised juhid ka segadusse, sest kellele ta siin täpselt vilgutab, eks ole. Kuna ta vilkureid peale ei pannud, siis liikusin ma lihtsalt edasi, kui fooris roheline tuli süttis. Bussist möödudes, keris juht akna alla ja tegi mulle žesti, tõstes kaks sõrme silmadele ja siis minule, teate see "I'm watching you" viibe. Ma žestisin vastu, et sorry bro, ma rohkem ei tee. Alles pool tundi hiljem sain aru, et ta andis märku, kuna mul tuled ei põlenud. Olin ju mõned päevad tagasi tehnoülevaatusel käinud ja need vennad alati näpivad tulesid, aga keegi neist ei suvatse tulesid ju tagasi seadistada. Mitte, et see nende kohustus oleks, aga puhtalt viisakusest ju võiks. Kuigi, jaaa, jaaa, ma tean, et mul juhina on kohustus enne igat sõitu auto ümber tiirutada ja tšekkida, kas ikka kõik tuled põlevad. Nii et võtan omaks, minu viga. Ja noh, selles suhtes, et politsei oli ka nunnu, et mulle märku andis. Lisaks, see kutt oli nagu päriselt ka nunnu. Päriselt isegi natuke kahju, et ta mu hoiatusega minema lasi, mitte ei väänanud mu käsi seljataha ja teinud muid asju...

Enivei, jõudsime siis keskusesse ja arvate, et seal on ilusti kirjas kus perearstid patsiente vastu võtavad või? Nõup! Seal on mingid krüptilised nimetused, nii et me sõitsime sisuliselt kõik korrused läbi ja vaatasime, et eip, siin vist pole, sellel korrusel ka mitte, aa, siin nagu midagi oleks, mis tundub õige koht.

Astusin infoleti juurde ja ütlesin, et meil oleks vaja perearstile saada. Oi, on vaja email saata ja aeg broneerida. Ei, me oleme nüüd siin ja palun niidid välja võtta. Ei tea, kas saab, sest nii need asjad ei käi. Ütlesin, et ma sain alles kakskümmend minutit tagasi teada, et minu perearsti enam pole ja mingi võõras tüüp on nüüd mu perearst ja kuna EMOst oli käsk seitse päeva hiljem niidid välja võtta, siis siin me nüüd oleme ja mina enne ei lähe, kui see asi on tehtud. Neiu siis seletab mulle, et ega perearstil polegi sellist kohustust oma patsientidele teatada, et ta enam nendega ei tegele. Cool story! Mis kohustused sellel perearstil siis on muidu? Ja ma ei ütle, et arst peab igale patsiendile helistama või meili saatma, kui ta oma putka kinni paneb, kuigi nüüd tekib küsimus, et milleks ma pean seda infot perearstile üldse edastama, kui tema sellega midagi ei tee? Aga ma arvan, et kui ma netist otsin oma arsti kohta infot, siis võiks vähemalt see osa olla leitav, et arst enam ei tegutse. Või ma ei tea, on seda liiga palju palutud?

Loomulikult olen ma ise loll, et ma nii harva haige olen. Oleks tihedamalt, küllap ma siis teaks seda. Samas, kui ma perearsti nõuandeliinile helistasin, kas siis nemad ei oleks võinud mind informeerida, et see arst ei tegutse enam või vähemalt andnud mingi suunise kätte, et kuidas ma saaks rohkem infot oma perearsti kohta?

Niitide eemaldamisele kulus kaks minuti. Mööda tervisekeskuseid jooksmine võttis kokku kaks tundi. Tunnen täiega, et olen Eesti Vabariigile oluline kodanik. Maksumaksjana läheb mu raha täiega õigesse kohta.

Kommentaarid