Kuidas mul ükskord hea meel oli, et ma lapsed noore ja lollina sain

Mul on mõned sõbrannad, kes alles paar aastat tagasi lapsed said. Vanuse poolest on nad minust küll mõned aastad nooremad, aga ikkagi tunduvalt vanemad, kui mina lapsi saades olin. Ma ju panin tehase kahekümneseitsmeselt kinni. Nüüd on kõigest sellest ajast ähmane mälestus ja meeles on ainult toredad asjad, kui piltidelt vaatan neid tuduvaid inglinägusid ja vahvaid süütuid esimesi hambutuid naeratusi. Minu meelest nad magasid nagu miškad, hakkasid kohe noa ja kahvliga sööma ja sünnitusmajas juba ise potil käima. Tegelikult muidugi ei, aga ajal on see võluvägi, et igasugused ebameeldivused ja -mugavused muutuvad tähtsusetuks ning rõõm võimendub. Eks sellepärast neid toksilisi ekse ka ikka tagasi võetakse, sest see jama ununeb ning meelde jääb vaid fenomenaalne seks. Või noh, mis iganes seal suhtes see ilus osa oligi.


Vabandan, et mul need mõtted siin kuidagi ühes joones püsida ei taha, ma kohe jõuan põhjuseni ka.

Igatahes, minu armsad sõbrannad räägivad, et elu konstantse magamatusega on julm. Ka kõige väiksemad ülesanded tunduvad ülejõukäivad, tuju on pidevalt kehvapoolne, kannatus katkeb ka kõige tühisema asja peale. Et päris kindlalt oleks nad kordades paremad emad ja inimesed, kui lihtsalt ükskord normaalselt magada saaks.

Une olulisust ei saa alahinnata. Kehva und seostatakse depressiooni, ülekaalu, keskendumishäirete ja paljude muude elu häirivate nähtustega. Kui interneti uskuda, siis inimene suudab söömata kauem vastu pidada kui uneta. Mingi uuringu järgi saab inimene toiduta hakkama 21 päeva, enne kui ketsid nurka viskab, uneta vaid 10 päeva.

Sõnaga, mul läheb kolmas päev.

Keegi sadist hakkab hommikuti 5.30 mingi mootorriistaga midagi tegema hoovis. Ma ei tea mis see on, aga selle urisemine pole sujuv ja ühtlane vaid see käib umbes nagu urrrrr...errr....URRRRRRRRRRRRRRRRRR.....surrrrrr.....sirrrrrrr......uurrrr jne. See võib olla trimmer, või lehepuhur, või muruniiduk, või mururobot või ma ei tea. See heli pole tegelikult VÄGA vali, teised naabrid ei kuulegi. Aga mina kuulen. Kui see heli oleks ühtlane, siis ma vast isegi suudaks edasi magada, aga just see toonimuutus segab.

Nii et nüüd ma olen oma sõbrannadega samas paadis, kuigi mul pole isegi head põhjust selleks. No beebi näol, eks ole. Mingi krdi riist lihtsalt suriseb ja ei lase magada.

Ma juba kirjutasin ka kurja kirja. Ainult et ma ei tea, kas ma õigesse kohta kirjutasin, sest ma ei tea ju, kust see heli tuleb. Kuigi ma aiman, et see tuleb lasteaiast ja neil on seal uus agar kojamees, kes tahab kohe hommikul oma murud ja lehed viisakaks pügada. See on minu parim pakkumine. Nii et vaatame, kas midagi muutub, või ma pean kolima.

Kommentaarid