Kodukontor

Südamevalu viis selleni, et ma vingusin nii kaua töö juures, et nad mu koju saatsid. Mul on tegelikult sel aastal veel 27,5 puhkusepäeva saada, võiks iseenesest hoopis puhata, aga noh, kodukontor ajas ka asja ära. Alustasin sellest, et tulin koju, koristasin, pesin pesu ja tegin juustusaiu küüslauguga. Ma ei hakka teile isegi valetama, et ma küüslauku sellepärast saia peale panin, et immuunsust tugevdada, maitseb lihtsalt hullupööra. 

Irvingu romaani püüan lugeda, aga ei lähe üldse. "Garpi maailm" meeldis mulle väga, aga kuigi "Lesk üheks aastaks" on väga sarnase stiiliga, siis kuidagi hakkab vastu. Ma ei ütle isegi, et karakterid ei ole tõepärased, aga lood on kuidagi elutud. Ta kirjutab raamatus kirjanikust, kes oskab ainult siis tõepäraselt lugu jutustada, kui ta on ise seda kogenud, aga midagi välja mõelda ei oska. Millegipärast mulle tundub, et ta kirjeldab selliselt iseennast. Aga võibolla see kirjeldus jäi mulle hinge, kuna ta kirjeldab mind. Ma ei oska ju ka asju välja mõelda, sellepärast ma blogi kirjutangi. 

Teisi asju on selles romaanis ka, mis mind mõtlema panevad. Ikka see vanema naise ja poisikeseohtu noormehe armusuhe. Kas see on meestel mingi salafantaasia? Miks ma sellest varem ei teadnud? Ma olen ikka elanud selle teadmisega, et meestele meeldivad endast tunduvalt nooremad näkid. Mis selles vanas kortsus ja rippuvate kõhu ning tissidega mooris nii ahvatlevat on, et poisikesed neist unistavad? Mu enda oma ütleb, et ma pole vist inimeste kehasid näinud, et ma nii kriitiline olen. Ma vastasin selle peale, et olen näinud küll, aga tema pole vist ennast peeglist näinud. Ühesõnaga, ei saanud me kumbki rahuldavat vastust.

Veel mõtlen siin, et ma olen vanas eas Õnnepaluks kätte ära läinud oma masendavalt pikkade ja sõnaohtrate heietustega, peaks pausi pidama.

Arsti juures käisin ka. Tehti EKG ja öeldi, et süda on tubli. Mainisin, et mul kolesterool kõrge. Uuris, kas ma selle vastu võtan midagi. Ütlesin, et ainult Omega happeid. Ütles, et see ei aita, peab ikka midagi tõsist võtma. Vastasin, et mu eelmine perearst lihtsalt ütles mulle, et kolesterool on kõrge ja sellega jutt piirdus, ise pidin guugeldama ja apteekreid ahistama. Õde seletas mulle, miks kõrge kolesterool paha on. Uued vereproovid võttis ka ja nüüd ma pean mingi päev uuesti arstile minema. Juhendis on kirjas, et ma peaks enne vastuvõttu vererõhku 2 korda päevas mõõtma ja tulemused kaasa võtma. Kuidas ma seda tegema peaks, ei tea? Mul peaks lambist kodus mingi vererõhu aparaat olema v? Lisaks, mul pole elades vererõhk probleemiks olnud. Või noh, madal kipub olema. Kas on reaalne, et see nüüd äkki liiga kõrge on? Igatahes, ei ole mul millegagi seda rõhku mõõta ja loodan, et pulsikell mingeid andmeid näitab, las vaatavad selle pealt.

Vana boss helistas üks päev, tund aega jutustasime. Ma ju ütlesin, et mind ei ole kerge unustada.

Autot käisin parandamas jälle. Tahtsin ju see aasta uut autot. Enne kui aasta lõppeb on mul vist suurem osa asju välja vahetatud, ongi sisuliselt uus masin. Olge te ka oma soovidega ettevaatlikud!

Juuksuris käisin. Lasin natuke tumedamaks toonida. Bad bitch era on läbi. 

Magneesiumi hakkasin võtma. Selle kohta sain ma nii palju infot, et magneesiumi peaks puhtalt võtma. Kui seda võtta koos raua, kaltsiumi või tsingiga, siis ta ei imendu hästi. Kõige parem on magneesiumit endale peale määrida, aga see kipitab kõvasti, ma eelistan seda ikkagi sisse võtta. Ma alles hakkasin teda võtma, praegu vara midagi öelda, aga tundub, et seedimisele mõjub juba kenasti. Unenägusid näen ka värvikaid. 

Aga seda ma mõtlen tõsiselt, et peaks vähem blogima. Fookuse pisut mujale nihutama enda pealt.