Südamega on... keerulised lood

Vererõhuaparaadi laenutasin raamatukogust. Teile ka infoks, et raamatukogust saab lisaks lugemismaterjalile veel igasugust kraami laenutada. Päris ausalt, ma tundsin ennast a) saja-aastasena ja b) väga süüdlaslikuna, kuna ma noore ja võrdlemisi terve inimesena võtan enda kätte riista, mida mõni päriselt haige ehk rohkem vajaks. Parim osa selle juurest on see, et kui ma lõpuks arsti juurde läksin, siis ei küsinud keegi mult neid vererõhu andmeid, mida ma hoolikalt üles tähendasin. Aga kuna need mul on, siis olete teie sunnitud neid teadmiseks võtma.


Vereanalüüs näitas kõrget kolesteroolitaset, ülla-ülla, ja piiripealset D-vitamiini taset. Kirjutati rohud ja soovitati vitamintšikut juurde võtta. Muid soovitusi ei andnud. Ütles, et tundub, et elustiilimuutusi pole vaja välja kirjutada, kuna trenni natuke teen, toitumine ka korras, suitsu ei kimu ja kehakaal on ka normipiires. Aga jah, see kolesterool võib tähendada, et ma jalapealt minekut teen. Mis on, kui minult küsida, parim viis minemiseks. Seega, njah.

Pinginaaber uuris ka, et mis mul arsti juures räägiti. Ütlesin, et kõik on korras, midagi erilist pole. Kommenteeris, et ma pean kohvi vähem jooma, siis on tervis korras. Eem, andestust, aga tuleta mulle meelde, et millises ülikoolis sa arstiteadust muidu õppisid ja kus haiglas resentuuri sooritasid? Mul oli mõõtes kõige kõrgem 124/84 seda õhtul, pärast kolme tassi kohvi ja kahte klaasi veini. Aga cool, et sa nii effing tark oled. Sa selle peale ei taha tulla, et mul äkki tööstress, kuna ma pean ühe tumbaga iga päev koos töötama, kelle IQ on ainult pisut kõrgem kui põrandaliistul?

Kommentaarid