Pole ammu piiblilugudest mõtteid jaganud ja et te nüüd ei arvaks, et ma tsüklis olles selle asja enda jaoks olen unustanud või Kõigevägevamaga riidu läinud, siis vahelduseks üks selline postitus.
Lugesin hiljuti lugu Jaakobist, tema neljast naisest ja kaheteistkümnest pojast. Lugu on nimelt kirjas nõnda, et Jaakob armus Raahelisse ja tegi tema eest tööd 7 aastat, kuna ta oli varatu mees ning mõrsjaluna tasuda ei saanud. Kui seitse aastat möödus ning Jaakob oma kallimaga hakkas pulmapidu pidama, siis Raaheli isa Laaban tüssas neid ja saatis abieluvoodisse hoopis Raaheli õe, Lea. Hommikul Jaakob avastas kellega ta oli just pulmaöö veetnud ning sai õigustatult pahaseks ja päris aru, et õu mees, mis toips! Talle hämati siis rahvuslikust traditsioonist ja muust sellisest, kuigi ilmselgelt oli põhjus selles, et Lead lihtsalt keegi endale naiseks ei soovinud - me teame tema kohta, et ta oli ilmetu ning vormitu, samal ajal kui tema noorema õde oli jõhker püss - ja isal oli vaja oma vanatüdrukust tütrest lahti saada. Pakkuski siis, et tee mulle veel seitse aastat tasuta tööd ja saad teise õe ka naiseks. Ja mis õnnetul Jaakobil üle jäi, armastas ta ju ikkagi Raahelit. Õnnetud olid nad selles haiges suhtes kõik. Meest jagati nagu praepanni, et täna võta sina ja siis homme on minu kord. Üks õde oli õnnetu, et mees teda ei armastanud ja teine haletses end, kuna ei jäänud kuidagi lapseootele. Tol ajal peeti naise viljakust märgiks Jumala õnnistusest ja lapsi kingitusteks ning suuremat häbi ning õnnetust kui lastetus, oli raske ette kujutada.
Arusaadavatel põhjustel olen ma Lea suhtes alati solidaarsust tundnud. Pühakirjas on väga ausalt üles tähendatud Lea frustratsioon ning järk-järguline leppimine armastuse puudumisega. Kui ta esimese poja sünnitas, mõtles ta, et mees hakkab teda nüüd armastama. Kolmandaga lootis, et abikaasa ilmutab ta vastu nüüd poolehoidu. Kui Lea sünnitas kuuenda poja, tõdes ta, et ehk hakkab Jaakob teda nüüd vähemalt sallima. On näha, et kuigi Lead on piiblis kujutatud tunduvalt parema iseloomu ning jumalakartlikuma naisena, ei hakanud tema mees teda kunagi armastama ja Lea ülestähendatud mõtetest võib järeldada, et mehe tunded tema vastu jahenesid aastate jooksul veelgi. Ainus rõõm, mis sellel naisel oli, olid tema lapsed - kuus poega ja tütar. Jumal küll õnnistas seda naist, aga armastust ta siiski ei kogenud.
Lea tütrel, Diinal, läks elu veelgi nukramalt. Olles oma sõbrannade juures külas, tuli üks noor mees ja vägistas ta. Pärast seda otsustas noormees, et on tütarlapsesse armunud ning soovib teda endale naiseks. Ma ütleks, et Diinal vedas, et ta vennad sellel tüübil kõri läbi lõikasid ja ta ei pidanud sellise šovinistliku agressoriga oma elu veetma, aga mis temast edasi sai ja kas ta kunagi endale abikaasa leidis ning armastust, seda meile piiblis ei jutustata.
Sajandeid hiljem, kui Jaakobi järeltulijatest oli suur mitmemiljoniline iisraeli rahvas saanud, andis Jumal välja seaduse, et kui mees vägistab süütu neitsi, on tal kohustus selle naisega abielluma. Ma saan aru, et suures plaanis oli see tegelikult neiu kaitseks. Praegu on meil nii nagu on, aga tol ajal ei võetud endale süütuse kaotanud tütarlapsi laste emaks. Kui naine oli "rikutud", siis võis ta loota, et mõni vanamees ta kunagi endale kuuendaks naiseks võtab, kui tal niigi hästi läheb. Seega, kui mees võttis vägisi naise, siis neiu pääses teatud häbist ja keegi vähemalt hoolitses ta eest ja ta ei pidanud igaveseks vanatüdrukuna isakoju jääma. Mõistagi oli ohvril (loe: tütarlapse isal) voli otsustada, kas ta sellisele mehele naiseks läheb, aga ilmselt paljud siiski kasutasid seda võimalust.
Aga teisest küljest mõeldes, kuidas sa elad koos inimesega, kes sind vägistas? Vägistamine ei ole kire ilming ega iha väljund. Vägistamine on viha demonstratsioon. Vägistaja näitab oma võimu teise üle, ta võtab teiselt midagi, mis ei kuulu talle, aga millele ta arvab enesel õigus olevat. Ja kas on võimalik, et ühelgi naisel tekib normaalne romantiline suhe sellise isikuga, kes on teda kord juba niiviisi oma tahtele allutanud ja oma võimu ning üleolekut peale surunud? Kuidas sa lamad sellise mehe kõrval öö öö järel? Kuulad ta hingamist ja paned vastu tungile ta padjaga lämmatada? Lased ta enda sisse ja kannad oma südame all tema lapsi? Kõnnid ta kõrval ja lased end esitleda tema naisena? Valmistad talle kolm korda päevas eineid ja nõelud ta kulunud sokke? Ei mingit armastust ega väljavaadet selleks.
Armastus Vanas Testamendis on kõle ja pragmaatiline. On lugusid suurest kirest ja sümpaatiast, aga sellisest armastusest nagu meie tänapäeval unistame ja mõtleme, seda polnud. Loodetavasti siiski oli, lihtsalt sellest lugusid Pühakirjas ei leia. On ilus armastuslugu küll noore karjuse ja tema silmarõõmu vahel, aga seda mis neist pärast pulmi edasi sai, sellest ei tea me ikkagi midagi. Kooselu oli pigem äritehing kui tõestus õrnadest tunnetest. Meestelt nõuti väga palju. Nad pidid olema kolmekümne ringis, oma maa ja maja omanikud ning võimelised tasuma mõrsjaluna, mingid poisikesed naisi ei võtnud. Ilmselt olid naised meestest kümme kuni kakskümmend aastat nooremad, et nad ikka suudaksid lapsi ilmale tuua ja neil oleks ka piisavalt jõudu majapidamist ülal pidada. Ka naistelt nõuti palju. Hellitatud printsessid ei olnud ihaldusväärne partii. Ma võiks rõõmsalt nüüd hüüatada, et "ja need kooselud püsisid!", aga see oleks ju kõigest poolik tõde. Püsisid küll, aga mis põhjusel? Naistel polnud mingeid õigusi. Nad ei saanud kusagilt varjupaika paluda. Neil polnud võimalik oma nimele isegi kinnisvara soetada. Kui mehel oli kolm poega ja tütar, siis pärand jagati kolme poja vahel, tütar aga müüdi uude perekonda. See mõrsjaluna, millest ma enne kirjutasin, oli ju naise ülalpidamiskulud + tema tulevane potentsiaalne tööjõu taks, kui ta oleks oma isakotta jäänud. Ma tahaks seda kuidagi romantilisemalt väljendada, aga põhimõtteliselt oli naine ori, kes müüdi ühest perest teise. Ja orjal pole ju õigusi. Kusjuures, orjadel oli puhuti isegi rohkem õigusi kui naisel. Nii olid lood.
Kohati ma mõistan neid, kes väidavad, et Jumal, keda kujutatakse Vanas Testamendis, on julm ja vägivaldne. Kui pinnapealselt asjasse läheneda, siis nii võib tunduda küll. Oluline on siin aru saada sellest, et kuigi Jumal lasi neil asjadel juhtuda, siis ei tähendanud see seda, et ta oleks seda õigustanud, heaks kiitnud või soosinud. Jumal on andnud inimestele tahtevabaduse. See kuidas nad seda kasutavad, see on juba iga inimese enda otsustada. Ja ma tahaks mõelda, et oli ka siis ilusaid romantilisi lugusid, aga need lihtsalt ei jõudnud raamatukaante vahele. Piibel pole ju romaan, see on meile kirjutatud õpetuseks ning hoiatuseks, et kui me astume üle Jumala normidest, siis millised traagilised tagajärjed sellel võivad olla. Ja noh, seda eesmärki ta ju kenasti täidab.
Lugesin hiljuti lugu Jaakobist, tema neljast naisest ja kaheteistkümnest pojast. Lugu on nimelt kirjas nõnda, et Jaakob armus Raahelisse ja tegi tema eest tööd 7 aastat, kuna ta oli varatu mees ning mõrsjaluna tasuda ei saanud. Kui seitse aastat möödus ning Jaakob oma kallimaga hakkas pulmapidu pidama, siis Raaheli isa Laaban tüssas neid ja saatis abieluvoodisse hoopis Raaheli õe, Lea. Hommikul Jaakob avastas kellega ta oli just pulmaöö veetnud ning sai õigustatult pahaseks ja päris aru, et õu mees, mis toips! Talle hämati siis rahvuslikust traditsioonist ja muust sellisest, kuigi ilmselgelt oli põhjus selles, et Lead lihtsalt keegi endale naiseks ei soovinud - me teame tema kohta, et ta oli ilmetu ning vormitu, samal ajal kui tema noorema õde oli jõhker püss - ja isal oli vaja oma vanatüdrukust tütrest lahti saada. Pakkuski siis, et tee mulle veel seitse aastat tasuta tööd ja saad teise õe ka naiseks. Ja mis õnnetul Jaakobil üle jäi, armastas ta ju ikkagi Raahelit. Õnnetud olid nad selles haiges suhtes kõik. Meest jagati nagu praepanni, et täna võta sina ja siis homme on minu kord. Üks õde oli õnnetu, et mees teda ei armastanud ja teine haletses end, kuna ei jäänud kuidagi lapseootele. Tol ajal peeti naise viljakust märgiks Jumala õnnistusest ja lapsi kingitusteks ning suuremat häbi ning õnnetust kui lastetus, oli raske ette kujutada.
Arusaadavatel põhjustel olen ma Lea suhtes alati solidaarsust tundnud. Pühakirjas on väga ausalt üles tähendatud Lea frustratsioon ning järk-järguline leppimine armastuse puudumisega. Kui ta esimese poja sünnitas, mõtles ta, et mees hakkab teda nüüd armastama. Kolmandaga lootis, et abikaasa ilmutab ta vastu nüüd poolehoidu. Kui Lea sünnitas kuuenda poja, tõdes ta, et ehk hakkab Jaakob teda nüüd vähemalt sallima. On näha, et kuigi Lead on piiblis kujutatud tunduvalt parema iseloomu ning jumalakartlikuma naisena, ei hakanud tema mees teda kunagi armastama ja Lea ülestähendatud mõtetest võib järeldada, et mehe tunded tema vastu jahenesid aastate jooksul veelgi. Ainus rõõm, mis sellel naisel oli, olid tema lapsed - kuus poega ja tütar. Jumal küll õnnistas seda naist, aga armastust ta siiski ei kogenud.
Lea tütrel, Diinal, läks elu veelgi nukramalt. Olles oma sõbrannade juures külas, tuli üks noor mees ja vägistas ta. Pärast seda otsustas noormees, et on tütarlapsesse armunud ning soovib teda endale naiseks. Ma ütleks, et Diinal vedas, et ta vennad sellel tüübil kõri läbi lõikasid ja ta ei pidanud sellise šovinistliku agressoriga oma elu veetma, aga mis temast edasi sai ja kas ta kunagi endale abikaasa leidis ning armastust, seda meile piiblis ei jutustata.
Sajandeid hiljem, kui Jaakobi järeltulijatest oli suur mitmemiljoniline iisraeli rahvas saanud, andis Jumal välja seaduse, et kui mees vägistab süütu neitsi, on tal kohustus selle naisega abielluma. Ma saan aru, et suures plaanis oli see tegelikult neiu kaitseks. Praegu on meil nii nagu on, aga tol ajal ei võetud endale süütuse kaotanud tütarlapsi laste emaks. Kui naine oli "rikutud", siis võis ta loota, et mõni vanamees ta kunagi endale kuuendaks naiseks võtab, kui tal niigi hästi läheb. Seega, kui mees võttis vägisi naise, siis neiu pääses teatud häbist ja keegi vähemalt hoolitses ta eest ja ta ei pidanud igaveseks vanatüdrukuna isakoju jääma. Mõistagi oli ohvril (loe: tütarlapse isal) voli otsustada, kas ta sellisele mehele naiseks läheb, aga ilmselt paljud siiski kasutasid seda võimalust.
Aga teisest küljest mõeldes, kuidas sa elad koos inimesega, kes sind vägistas? Vägistamine ei ole kire ilming ega iha väljund. Vägistamine on viha demonstratsioon. Vägistaja näitab oma võimu teise üle, ta võtab teiselt midagi, mis ei kuulu talle, aga millele ta arvab enesel õigus olevat. Ja kas on võimalik, et ühelgi naisel tekib normaalne romantiline suhe sellise isikuga, kes on teda kord juba niiviisi oma tahtele allutanud ja oma võimu ning üleolekut peale surunud? Kuidas sa lamad sellise mehe kõrval öö öö järel? Kuulad ta hingamist ja paned vastu tungile ta padjaga lämmatada? Lased ta enda sisse ja kannad oma südame all tema lapsi? Kõnnid ta kõrval ja lased end esitleda tema naisena? Valmistad talle kolm korda päevas eineid ja nõelud ta kulunud sokke? Ei mingit armastust ega väljavaadet selleks.
Armastus Vanas Testamendis on kõle ja pragmaatiline. On lugusid suurest kirest ja sümpaatiast, aga sellisest armastusest nagu meie tänapäeval unistame ja mõtleme, seda polnud. Loodetavasti siiski oli, lihtsalt sellest lugusid Pühakirjas ei leia. On ilus armastuslugu küll noore karjuse ja tema silmarõõmu vahel, aga seda mis neist pärast pulmi edasi sai, sellest ei tea me ikkagi midagi. Kooselu oli pigem äritehing kui tõestus õrnadest tunnetest. Meestelt nõuti väga palju. Nad pidid olema kolmekümne ringis, oma maa ja maja omanikud ning võimelised tasuma mõrsjaluna, mingid poisikesed naisi ei võtnud. Ilmselt olid naised meestest kümme kuni kakskümmend aastat nooremad, et nad ikka suudaksid lapsi ilmale tuua ja neil oleks ka piisavalt jõudu majapidamist ülal pidada. Ka naistelt nõuti palju. Hellitatud printsessid ei olnud ihaldusväärne partii. Ma võiks rõõmsalt nüüd hüüatada, et "ja need kooselud püsisid!", aga see oleks ju kõigest poolik tõde. Püsisid küll, aga mis põhjusel? Naistel polnud mingeid õigusi. Nad ei saanud kusagilt varjupaika paluda. Neil polnud võimalik oma nimele isegi kinnisvara soetada. Kui mehel oli kolm poega ja tütar, siis pärand jagati kolme poja vahel, tütar aga müüdi uude perekonda. See mõrsjaluna, millest ma enne kirjutasin, oli ju naise ülalpidamiskulud + tema tulevane potentsiaalne tööjõu taks, kui ta oleks oma isakotta jäänud. Ma tahaks seda kuidagi romantilisemalt väljendada, aga põhimõtteliselt oli naine ori, kes müüdi ühest perest teise. Ja orjal pole ju õigusi. Kusjuures, orjadel oli puhuti isegi rohkem õigusi kui naisel. Nii olid lood.
Kohati ma mõistan neid, kes väidavad, et Jumal, keda kujutatakse Vanas Testamendis, on julm ja vägivaldne. Kui pinnapealselt asjasse läheneda, siis nii võib tunduda küll. Oluline on siin aru saada sellest, et kuigi Jumal lasi neil asjadel juhtuda, siis ei tähendanud see seda, et ta oleks seda õigustanud, heaks kiitnud või soosinud. Jumal on andnud inimestele tahtevabaduse. See kuidas nad seda kasutavad, see on juba iga inimese enda otsustada. Ja ma tahaks mõelda, et oli ka siis ilusaid romantilisi lugusid, aga need lihtsalt ei jõudnud raamatukaante vahele. Piibel pole ju romaan, see on meile kirjutatud õpetuseks ning hoiatuseks, et kui me astume üle Jumala normidest, siis millised traagilised tagajärjed sellel võivad olla. Ja noh, seda eesmärki ta ju kenasti täidab.
Kõik inimesed on armastust väärt.
VastaKustutaMa lugesin kunagi kellegi väidet, et need, kelle kohta VTs "hoor" öeldakse (mõni neist jutustaja arust selgelt positiivne tegelane) olid tglt need naised, kes just nimelt ei olnud kellegi omad. Et see sõna ei tähenanud siis litsi, vaid lihtsalt naist, kes ei ole neitsi, aga ei ole ka abielus, ja et pmst oli siis ka selline võimalus olemas. Aga kuna see jutt oli suvalise netiloba sees, siis viidet muidugi ei olnud, mis alustel ta seda väitis.
VastaKustutaLisaks mõtlen ma, kas osa neid "vägistab ja siis võtab ära" lugusid võisid olla vägistamised üksnes tüdruku vanemate seisukohast. Ma peaks elukaaslasest teoloogi käest uurima, mida nad vägistamise all tollal silmas pidasid, järsku oli definitsioon lihtsalt see, et "seksib, ilma tüdruku isa käest luba küsimata".
Umbes nagu osa pruudirööve on olnud noorte enda vahel kokku lepitud, et ei peaks vanemate suva järgi abielluma.
Vana-Kreeka, täpsemalt Ateenaga võrreldes tundub muistse Heebrea naistel igatahes rohkem vabadust olevat.
Kus sul see vägistatud tüdruku äravõtmise seadus oli? Ma praegu sirvin Vanast Testamenti (1968. a tõlget) ja siin tõlkes (ning selles vist hilisemas, mis on piibel.netis üleval) on juttu võrgutamisest (2.Mo 22:15): "kui keegi võrgutab ühe neitsi, kes ei ole kihlatud, ja magab temaga, siis ta peab mõrsjahinna eest tema enesele naiseks võtma. Aga kui selle isa keeldub teda temale andmast, siis mees vaagigu raha, nagu on mõrsjahind neitsi eest" - See kõlab suht samamoodi nagu kunagine Eesti talupojaloogika - ah et magas meie tütrega, no nüüd võtku vähemalt ära (või maksku kahjutasu).
Kihlatud tüdrukute kohta on 5.Mo 22:25-26, et "kui mees kohtab kihlatud tütarlast väljal, ja mees haarab temast kinni ning magab ta juures, siis peab mees, kes tema juures magas, üksinda surema. Tütarlapsele ära tee aga midagi, tütarlapsel ei ole surmaväärt pattu, sest nagu keegi kipub kallale ligimesele ja võtab temalt hinge, nõnda on seesinane lugu, sest ta kohtas teda väljal, kihlatud tütarlaps hüüdis appi, aga tal ei olnud päästjat."
- see kõlab mulle natuke nagu aumõrvade vastane säte.
Aga üldiselt katab VT muidugi nii pikka aega, et suhteloogika jõudis mitu korda muutuda. Müütilises minevikus oli näiteks intsest (Lott, kelle ta tütred täis jootsid, et temaga lapsi teha) mingi asi, mis lihtsalt juhtus ja mis seletab mingite sugulasrahvaste põlvnemist (pmst päritolumüüt); kui leseks jäänud Taamar end ära maskeeris, et oma äiaga lapsi teha, siis jäi talle õigus, sest äi oli keeldunud talle järgmist poega uueks meheks andmast. Moosese seaduste järgi on sellised suhted juba rangelt keelatud ja surma väärt.
Sul on õigus, see koht mida ma silmas pidasin on 5. Moosese 22:28,29: "Kui mees kohtab tütarlast, kes on neitsi, aga kes ei ole kihlatud, ja võtab ta kinni ning magab ta juures ja nad tabatakse, siis peab mees, kes magas ta juures, andma tütarlapse isale 50 hõbeseeklit ja tütarlaps saagu tema naiseks, sellepärast et ta on tema ära naernud; ta ei tohi teda ära saata kogu oma eluaja!" Otseselt siin ei öelda sõna "vägistama", aga mulle kangestus küll silme ette olukord, kus mees võttis neiu omavoliliselt ja sellist käitumist peeti naisele alandavaks.
KustutaIlmselt oli palju ka seda, millest Sina räägid, et kus noored soovisidki tegelikult koos olla ja peigmees ei saanud endale määratud mõrsjaluna lubada ning vältimaks seda, et neiu kellelegi teisele mehele antakse toimuski võrgutamine ja noh, jutumärkides vägistamine. Aga ilmselgelt ei pidanud ma oma postitusega neid lugusid silmas :)
Mõnus kuulda, et teised ka veel VT loevad ja selle üle mõtisklevad :) Aitäh Sulle, et oma mõtteid jagasid :)
jah, see "võtab kinni" kõlab tõesti vägivaldsemalt kui 2. Mo "võrgutab".
KustutaSirvisin ise vahepeal, mis värk oli Raahabiga (kes tegutses heebrealaste agendina oma kaasmaalaste vastu ja on seega vana testamendi jutustajate seisukohalt kangelane) - mõnes allikas on ta hoor, mõnes kõrtsipidaja. Osa oletab, et järsku oli templiprostituut.
Uues Testamendis kirjeldatakse teda selgelt kui prostituuti ja ühtlasi kui väga püha ja head naist (ikkagi mütoloogiline abiline ja ilmselt ka mingil määral esiema).
Mina olen ka teadnud kogu aeg, et ta oli prostituut, kes läks heebrealaste poolele ja eks see, et Jumal teda Messia esiemana kasutas, näitab ju Jumala halastust, et oled sa teinud mis oled, aga kui ilmutad siirast tõelist jumalakartust, siis ei hoita sinu mineviku eksimusi sinu vastu vaid antakse sulle õnnistusi. Arvestades, et tema nimi on ülestähendatud pühakirjas, on ju suur au. Uues Testamendis toodud Messia päritolu liinis on isanimede kõrval emasid väga hõredalt mainitud.
KustutaTaamari lugu on minu meelest ka väga põnev, näitab inimeste silmakirjalikkust kenasti. Juuda läks nii vihaseks, kui kuulis, et Taamar on ringi litutanud, aga see, et ta ise hoora juures käis, see oli nagu okei :D
Loti tütarde tegu oli minu jaoks pikalt vastikult eemaletõukav ja arvestades, et Jumal lasi hiljem need rahvad hävitada, siis on näha ka Tema suhtumist sellesse.
Least ja Rahelist - kas sa Underi "Tuudaimimarjade" luuletust mäletad?
KustutaSiin on nt täistekst:
https://www.litres.ru/marie-under/nnevarjutus/chitat-onlayn/page-3/
Mulle meenutavad need varajaste kihistuste intsestilood kreeka müütide omi, kus jumalad samuti oma lähisugulastega lapsi teevad. Nii et ma paneks ka sellised VT lood selle arvele, et müütilisel ajal, kui maailma loomine on veel pooleli, käivad asjad väheke teise loogikaga.
Lotman on teoretiseerinud, et need intsestimotiivid tekivad siis, kui algsest tsüklilise ajaga loogikast, kus poeg ongi mõnes mõttes isa kehastus ja tütar ema kehastus, saavad fikseeritud lood; valmis lugudes võib see vanema-lapse samasus kogemata sellisele veidrale kujule fikseeruda.
Intsest pole ju kõigest mütoloogia pärand. Lapsepõlvest tean, et kõrvalmajas elas isa, kes oma tütart regulaarselt vägistas ja sellele lapse tegi, ise veel uhkust täis, et tal kolm põlve naisi kodus, kõik ühe näoga. Netflixi pealt vaatasin hiljuti dokumentaali kaksikutest, kelle ema neid ära kasutas ja lisaks ka oma tuttavatele meesterahvastele kasutamiseks andis. Midagi muud need lood minu jaoks ei tõesta, kui seda, et inimesed on rikutud olnud juba aegade algusest.
KustutaSeda muidugi. Aga päriselu intsestile vaadatakse enamiku rahvaste juures viltu, vt kasvõi neidsamu Moosese seadusi. Seega kui samal rahval on intsestilugusid, mida lihtsalt nenditakse, siis kuuluvad need lood nähtavasti muusse sfääri, need ei ole lood päris inimestest.
KustutaMa ei arvagi, et kõike mis on Piiblis kirjas tuleks võtta üks ühele. Samas usun, et meil tänapäeval on praktiliselt võimatu lõpuni hoomata seda, mis tol ajal inimeste jaoks loomulik tundus. Näiteks oli ju Saara Aabrahami poolõde, tema isa tütar. Ka selliseid liite ei kiideta nüüdsel ajal heaks. Või Lott, kes pakkus oma tütreid vihmasele meestehulgale, et need säästaksid tema külalisi. Meie jaoks mõistmatu käitumine ja nii tundub, et see ei saanud ju päriselt nii olla. Suhtumine erinevatesse toimimisviisidesse tuleb enamasti ju välja, kui vaadata lugu laiemalt. Jumal ei tõtta kohe kõigil päid maha võtma, ta annab inimestele võimaluse oma tegu kahetseda ja sellest õppida. Kui seda siiski ei juhtu, siis ta lõpuks ka sekkub.
KustutaVõi nii olen mina harjunud piiblit lugema 😊