Elame edasi

Käisin siis uuesti arsti kontrollis oma emakat inspekteerimas. Vaatas ja ütles, et midagi seal nagu on, aga see on liiga väike, et aru saada, kas on polüüp või mitte. Tuleb jälgida. Ei no tore. Ei saa mu rahutu emakas niisama chillida ja elu nautida, ikka peab midagi või kedagi kasvatama seal. Igatahes printis mulle ultrahelipildi välja ja käskis kindlasse kohta hoiule panna. Ma olin seda pilti vastu võttes üsna kõhklev. On mul seda vaja? Kas nad ei saa lihtsalt seda kusagil elektrooniliselt säilitada? Mis ma teen sellega? Raamin ära ja panen külmkapile? Nagu... lihtsalt miks?

Suguhaiguseid mul jätkuvalt ei ole. 

See oli kõigile teile, kes mind Euroopa esihooraks peate, et ma magan kõigega, mis eest ära ei veere. 

Muidugi ei tasu üldse arvata, et ainult minusugused kergemeelsed haiguseid korjavad, sest tegelikult on see, et hoopis tublid pereemad kipuvad diagnoose saama, sest nende musud ei suuda püksilukku kinni hoida. 

Ei, tõsilugu. Raudselt olete ise ka lugenud, kuidas pensionäridest prouad massiliselt HIV + diagnoose saavad ning selgub siis, et Ants on aastaid prostituute külastanud. Ja nagu, mis su vabandus on muidu? Ma saaks aru, kui Maali kätte ei anna, siis lähed. Aga Maali ilmselgelt annab kätte, muidu tal ju poleks su koju toodud haigust. Ei, ma olen viimane inimene, kes kedagi kritiseerima tuleb. Päriselt ka, elage igaüks täpselt nii nagu teile meeldib. 

Seekord arst mu vanusest midagi ei rääkinud. Isegi siis, kui ma ise õngitsesin ja mainisin, et noh, vanust ka juba nagu on. No kohe näha, et sellest süstimisest ikka kasu oli. 

Ma ei tea muidugi, kas selliseid intiimseid isikuandmeid üldse on viisakas jagada.  Keegi hiljuti mainis, et ta ei saa mu blogi lugeda, sest selline tunne, nagu salapäevikut loeks. Mul jälle nii savi. Olen jah veider. Saladused, mis ma hoian on saladused ainult hetkeks. Paar kuud, või äärmisel juhul aastat, hiljem on see juba lihtsalt osa minu loost, miski mis on mind kujundanud, mitte saladus. Võibolla olen ma nii igav inimene, et ma mingite räigete asjadega ei tegelegi, polegi midagi varjata. Pole mingeid laipu keldris happetünnis, pole kelleltki iPhone pätsanud, pole vanuritelt raha välja petnud, pole riigipeadega vetsus musitamas käinud. Igav, noh.