Kliendi rahuloluküsitlus

Okei, sellega olen ma nagu leppinud, et mul on kohustus oma käekäigust blogis märku anda. Olen harjunud ka sellega, et lugejad ootavad erinevat sisu, nii trennijutte, suhtemõtteid, raamatuarvustusi, aga eelkõige vist tahetakse lihtsalt teada, et kuidas mul läheb ja et mu elu ikka piisavalt põnev oleks. 


Seda, et inimesed ka mu Instagrami ja TikToki sisu igatsevad, see on mulle uus asi. Eriti just TikToki sisu. Olen nüüd kolm kuud eemal olnud ja ise tunnen praegu teatud piinlikust, et ma üldse arvasin, et mul on TikTokki asja. Eemalt tundub see kuidagi mage ja infantiilne. Ma ei tea isegi miks. 

Nagu ma ka mainisin mingi hetk, siis sisu loomisest ma tunnen puudust, aga olen selle vajaduse saanud rahuldatud Instagramis. Endale tundub, et ma olen leidnud selles ka mingi tasakaalu ja vähemalt mul pole piinlik. Ainult mu jälgijatel on.

Olen märganud, et mul on vaba aega rohkem. Kuna ma võtsin tiktokkimist tõsiselt, siis tähendas see, et ma mitte ainult ei tarbinud seda, vaid seal teiste videoid vaadates otsisin pidevalt ka inspiratsiooni. Lisaks on see asjaolu, mida ilmselt need, kes ise pole proovinud ei oska arvestada, et see kõik on tohutult ajamahukas. Kõik algab ideest. Siis on vaja luua tingimused selle idee teostamiseks ehk videomaterjali kogumine. Videote filmimine võtab aega. Stseeni loomine võtab aega. Video võib olla minut pikk, aga selleks, et saada õige nurk, õige valgus, õige kaader, selle sättimine võib võtta kümme minutit. Tavaline on ka see, et sa filmid ühte stseeni kolm neli korda enne kui tulemusega rahule jääd. Inimesed muidugi teevad erinevaid klippe, aga mulle meeldis kõige rohkem teha selliseid, milles oli mitu videot kokku lõigatud. Näiteks on mul praegugi Instagramis üks klipp, mis kestab kokku vist 30 sekundit, aga videoid on selles ligi 30, mis tähendab reaalsuses, et materjali on kogutud tunde. Loomulikult saab seda materjali taaskasutada, aga vahel ikka tahaks uut ka. 

Kui materjal on kogutud, siis algab alles päris töö ehk video kokku monteerimine. Hakkab videote valimine ja sellest üheminutilisest videost õige lõigu leidmine. Minu lähenemine on see, et ühest minutist materjalist kasutan ma tavaliselt 0,8 kuni 3 sekundit näitamiseks. Üle selle läheb minu meelest liiga pikaks ja ma ise ei viitsi neid vaadata. Sõltuvalt sellest, millist lõpptulemust ma saavutada soovin, võib mul ühe 30sekundilise video kokku lõikamisele kuluda kaks-kolm tundi. See on selline keskmine, ma ütleks, On muidugi võimalik ka poole tunniga midagi kokku saada, aga mul on ka videoid, mille kallal ma olen mitu päeva tööd teinud, sest avastasin, et videomaterjal pole päris see, mida tahtsin ja on vaja juurde filmida või pole tulemus 100% see, mida tahaks, midagi nagu häirib, aga ei saa täpselt aru, mis on ja nii see projekt jääb mõneks ajaks kõrvale. Pole ebatavaline, kui mul saab keset seda monteerimist telefonil aku tühjaks ja ma pean seda siis laadima enne, kui jätkata saan.

Kui video on valmis, siis hakkab viimistlemine. Videote üleminekute valimine, teksti kirjutamine, teksti pikkuse valimine, muusika lisamine. Vahel mul kulub juba õige taustaloo leidmisele oma kümmekond minutit. Kui lugu on valitud, siis peab selle ka videoga klappima panema, et see kõlaks normaalselt ja loogiliselt. 

Ja siis sa avaldad selle ja saad kümme laiki.... 😀


Nagu ma olen varem ka rõhutanud, siis kui see mulle endale nii väga ei meeldiks ning ei pakuks eneseväljendusrahuldust, siis oleks ma ilmselt ammu loobunud, sest lõpptarbijat huvitab see harva ja need, kes pole ise sellist sisu loonud ei oska ilmselt ka selle taga olevat tööd hinnata. See on mu isiklik meelelahutus.

Aga jah, see kõik võtab tohutult aega. 

See vaba aeg, mis mul on nüüd tekkinud pärast TikTokist eemal olemist on nii magus, et ma juba sellest ei taha loobuda. 

Mõistagi ei tähenda ju see, et kui ma nüüd mingi hetk peaks otsustama sinna tagasi pöörduda ja hakata seal uuesti sisu looma, siis ma peaks seda tegema samas mahus. Või üldse. Võin ju alati jääda passiivseks tarbijaks. 

Aga mul on ju fännid... who knew?

Mulle üllatuseks on neid isegi mu oma tuttavate seas, kellel vist siis pole nii piinlik mu eputamist vaadata, kui ma ise endale ette kujutasin. 

Ma ei tea mida teha. 

Kommentaarid