Diskopepu 2024

Ma ikka veel teen blogipausi, ärge ennast eksitada laske. Lihtsalt vaatasin, et keegi pole veel otsa lahti teinud, aga ma täiega juba ootan Marca, Indigoaalase* ja Klari Spotify Wrappe, ma saan teilt nii palju inspiratsiooni alati. 

Poeg eile saatis sõnumi ja küsis, et milline mul tuli. Noh, nagu see nali on, et mul pole vaja Spotify kokkuvõtet, ma tean niigi, et kõige rohkem mängiti minu tunnetega. (Inglise keeles kõlab see nii: I don't need Spotify Wrap to know that I was the one who got played the most this year.)

Aga mulle meeldib ikkagi vaadata, kui palju ma aega kulutasin ja kuidas mu muusikamaitse (ei luba naerda!) aastatega muutub. Spoiler alert - ei muutu. 

Sel aastal olin natuke pettunud, sest varasemalt on kuulatu põhjal mingi diagnoos ka pandud, aga sel aastal ei olnud. Nuuks! Mingi hale "You have changed" oli, aga seal oli ainult oktoobri ja novembri kohta mingi kommentaar, et ma kuulasin rohkem klassikalist muusikat. Nagu, ok, aga mida ma siis enna kuulasin? Ja mida see tähendab? Kes ma olen? Mida see mu lapsepõlve traumade kohta ütleb? Mul on rohkem infot vaja! 

Artistide hulka kuulusid, nagu ikka, Lana del Ray ja Taylor Swift. Mis ma oskan öelda, lollakalt lojaalne olen. Jõusaalis teen ju ka juba kümme aastat samu harjutusi, ei tüdine ära. Ilmselt on see minu autismi tunnus. Ainuke üllatus oli see, et sel aastal ei jõudnudki Taylor Swifti "Willow" mu top kuulatavate hulka. Muidu oli ta seal vist lausa kaks aastat järjest. 

Üllatavalt palju olen podcaste kuulanud. Ja siinkohal ma küsin ka lugejate soovitusi. Eelmisel korral, kui Instagramis palusin soovitusi, siis sain päris mitu head. Ehk ma julgustan teid jagama! Minu lemmikud on "Kurjategija ja karistus", kuigi see plika puterdab kohutavalt, aga ma vist lõpuks harjusin ära. Nüüd ta pole juba mitu kuud uusi osi lindistanud ja jube kahju on. Teisel kohal on mul "Salajutud", seda ma kuulan alati trennis ja siis itsitan omaette. Vahepeal isegi mõtlesin, et tellin nende T-särgi kirjaga "Ma ei naera omaette, ma kuulan Salajutte", et saaks seda siis neljapäeviti kanda. Ja kolmandale kohale jõudis "Behind the Bastards", mis oli ka huvitav, aga mingil põhjusel ma seda pikalt ei kannatanud kuulata. Igatahes true crime podcaste võib soovitada. Ja seda Daki podcasti pole vaja soovitada - kuulasin, ei meeldi üldse loo ülesehitus ja saatejuhid. Sorry. 

Igatahes, ootan teie kokkuvõtteid ja kommentaare! 

Ja ärge kartke, varsti jagan ka Rimi kokkuvõtet. Ning loomulikult ma tahan teada, palju kilekotte teie sel aastal ostmata jätsite!

*Ma jõudsin selle postituse kirjutada enne, kui nägin Indigo postitust. Nüüd see on muidugi juba olemas. Tubli! Aga mul on rohkem infot vaja. Sia nr 1, aga teised? Ära gate keep'i siin midagi!