Tädid ja tüdrukud

Teate, ma ei viitsi blogimise pausi enam teha. Nagu, ise olete süüdi ja muudkui kiidate, et nii tore et ma "tagasi" olen pärast viite eemal oldud päeva. Naljatilgad. Aga kuna ma teile nii väga meeldin, ja mu ümber ei ole väga palju neid inimesi järele jäänud, kellele ma meeldiks, siis teile ma kirjutan. 


Reedel pärast trenni istusin ma rahus saunas, mõtlesin oma trenni peale, mõtlesin järgmise päeva trenni peale, mõtlesin, et peaks kodus liistud paika panema ja sellele, et peaks poes käima. Veel mõtlesin, et kuidas ma üldse suutsin aastas käia ainuüksi Rimis 346 korda. Kas ma käin siis iga päev poes ja vahel veel mitu korda? Mis mul viga on? Pole ime, et mul raha üldse pole, et ma nii palju poes käin. Uue aasta lubadus on käia poes poole vähem. 

Sõnaga, olin omis mõtteis, kui sauna tuli ema oma pealt kolmeaastase pojaga. Poiss, nagu lapsed ikka, küsib, et kes siin saunas on. Ja siis, saate aru, see naine, kes ilmselt polnud minust rohkem kui ainult mingi 15 aastat noorem, vastab täiesti tuima näoga, et siin on üks tädi. 

No vot, mõtlesin, siin ma nüüd olen. See ongi põhjus, miks mulle venelased vanuse kasvades rohkem meeldivad. Venelane ei tuleks iial selle peale, et parimates aastates naist, kes pole veel ühtegi minutit surnud olnud, tädiks kutsuda. Venelastel on nii, ma just nägin üht klippi internetis selle kohta, et sünnist kuni viis minutit pärast surma oled tüdruk, pärast seda, kui juba haisema hakkad, siis oled vanamutt. Punkt. Aga eestlased, eks ole, nemad ütlevad laps ja tütarlaps, tüdruk, neiu, proua, daam, mutt, eit ja tädi. 

Sellega solvangud saunas muidugi ei lõppenud, sest kohe tuli kolm tüdrukut ka sauna. Sellised teismelised 12-15. Nende kohta ütles ema lapsega, et kolm tüdrukut. Teate, ma pidin sõna otseses mõttes oma suu peale istuma, et ma ei sisistaks midagi stiilis "nautige tüdrukud, ühel päeval ärkate ja olete tädid". Aga tädile kohaselt olin ma vait ja meenutasin heldimusega kahe päeva tagust aega, kui üks noormees minu poole pöördus ja küsis: "Neiu, kas see seade on vaba?". Loomulikult ta moosis, sest ma olen selle mehe pärast juba kaks korda trennis nutnud ja nüüd ta käib kikivarvukil mu ümber, mis mulle sobib kenasti. 

Ei, ma ei tahagi seda, et keegi mind neiuks või tüdrukuks kutsub, kui seda ostukeskuses mehed teevad, siis on see ilmselgelt müügiartikkel ja odav võte. Aga tädi ma ka keeldun olemast. Või noh, ma võin olla tädi oma venna- ja õepojale, sest ma olen neile võlgu, et ma nemad enne kahekümneaastaseks saamist juba tädiks ja onuks tegin, aga mingitele võõrastele ma tädi ei ole. 

Kommentaarid

  1. See on huvitav teema. Mind absoluutselt ei morjenda, kui minu kohta tädi öeldakse - ma olen üle kahe kolmandiku oma elust niikuinii tädi olnud (ja need vennad mind muidugi tädiks ei kutsu). Kui mulle "neiu" öeldakse, paneb juba kulmu kergitama, sest halloo, see aeg sai mitukümmend aastat tagasi läbi. Itaalias öeldi igal sammul "madam", vot see mulle sobis. Kohe selline täiskasvanud inimese tunne tekkis.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mind ennast näiteks "proua" üldse ei häiri, sama tunne ilmselt nagu sul "madam'iga". Aga see tädi kuidagi lõikas.

      Kustuta
    2. Sama lugu, siin Belgias olen kogu aeg "madame" ja prouaks võib mind ka kutsuda. Kui keegi kogemata "madmoiselle" ütleb, siis paneb kulmu kergitama, aga seda on juhtunud ka umbes sõrmedel loetud arv kordi. Kusjuures, kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis neis keeltes nagu polegi sellist tädilaadset pöördumist. Ja ongi normaalne, sest tädi olen ma neile, kellele olen tädi suguluse järgi, keda on täpselt üks ka kes mind pole kunagi nimetanud "tädi P". Samas mõnele tuttavale olen omal ajal märkusegi teinud, kui nad on titehäälel rääkima hakanud, et "see on tädi P..., bla-bla-bla", öeldes, et eesnimest piisab ja kui siis sinna juurde on vastu seletatud, et väike laps ja kuidas ta siis pöördub, olen alati öelnud, et kui vaja, siis võib proua öelda :-). Kusjuures, kui ma nüüd järele mõtlen, siis isegi oma lapsepõlves, mis möödus 70ndatel ei kutsunud ma ema sõbrannasid tädideks. Kuigi ma püüdsin kõiki alati teietada, oma lihaseid tädisid kaasa arvatud. Juhul muidugi, kui ma üldse julgesin kellegi poole pöörduda.

      Kustuta
    3. Mind häirib "miss", kui sellele nime ei järgne. Eriti häiris see mind UK-s, kus "miss" on koolipreili. Sest mitte kellegi poole ei pöörduta ju niisama "(Mrs)Missus". Nii mõnigi kord tuli siis korrigeerida, et ma ei ole "miss". Ja kui tahta mind tiitliga kõnetada, siis korrektne on "doktor". :D
      Mul pole midagi selle vastu, kui mõni laps mulle tädi ütleb. Kusjuures paradoksaalsel kombel ei ole mitte ükski laps, kellele ma päriselt tädi olen, mind mitte kunagi tädiks kutsunud. Kutsuvad nimepidi, mis on igati okei mu meelest. :)

      Kustuta
  2. 3-aastastega kasutatavas tavakeeles tädi = täiskasvanud naine. Oleksin oma lastega rääkides öelnud "proua" või "preili", aga "tädi" ei tundu ka vale ega solvav. Ausalt öeldes mind pigem ärritab, kui mingid vene mehed poes mulle "devutška" ütlevad, tundub nagu mõnitamisena, mis devutška ma 40a teile olen!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Point selles ongi, et nad ei mõnita. Venelased nii ütlevadki naiste kohta.

      Kustuta
    2. Aga vaat preili ei tohi küll mulle öelda, sest see, vabandage väga, kõlaks minu eas juba nagu "vanapreili". :-)

      Kustuta
  3. Ma olin vist veidi üle 20, kui tänaval hakkasid tädid (pun intended) oma väikestele lastele minu peale näpuga näidates mind onuks tituleerima. ("Ära jookse onule otsa!" "Lase onu mööda!" "Vaata, kui ilusti onu foori taga rohelist ootab!")

    VastaKustuta
  4. Devuška :) :) meeldib kui sa kirjutasd, isegi kui ma ei kommenteeri. Palun kirjuta ikka !

    VastaKustuta
  5. Ma olin veel 10 aastat tagasi "molodoi tšelovek" :) Nüüd olen lihtsalt "tšelovek"

    VastaKustuta
  6. :))) väga hea postitus.
    Eesti keeles tädi ei ole see sama konnotatsioon nagu djodja on vene keeles. Djodja on pmselt tõesti mingi rätistunud mutike. Nagu eelpool öeldi ka, eesti keeles tädi on nagu tiitel mistahes täiskasvanud naisele, kes ei ole ema/õde/vanaema. Nt poes väikelapsele "Ära tõmba asju riiulitelt maha, muidu see tädi saab kurjaks!" See tädi võib siis olla nt mõni naissoost poetöötaja.
    Venelased kasutavad tõesti devuškat, mis eesti keeles kõlab jälle natuke moosiselt ja ehk liiga familiaarselt. Nagu su enda toodud näide "neiu, kas see masin on vaba?" Kui keegi selle "neiuga" mulle läheneb, siis ma lähen kohe turri, sest ma tean, et ta üritab moosida.

    VastaKustuta
  7. Kusagilt olen kuulnud, et Prantsusmaal jaguneb naissugu kolmeks kategooriaks, tüdrukud, naised ja vanamutid. Kuidas neid kõnetatakse, ma muiduigi ei tea, aga tundub, et sealmaal vanamutistutakse vahetult enne surma, mitte varem.

    VastaKustuta
  8. Laste poolt "täditamine" mind ei sega, selles kontakstis tähendab see sõna üldjuhul võõrast täiskasvanud naist. Juba teismeliste puhul kipub sellel ka veidi halvustav mekk juures olema. Proua ütlemisega on nii ja naa. Alates teatud east naisterahvas ja abielus naisterahvas peaks ju proua olema küll. Samas mitte abielus naine oleks justkui ikka preili. Aga mitte abielus ja lapsega naine siis...? Võimalik, et mu minapildis on miskit nihkes ja seesmiselt ma ei adu veel enda vanust aga mulle enda kohta preili tundub kohasem kui proua...

    VastaKustuta
  9. Tädi ei häiri. Venelaste devuška on lihtsalt naljakas kui mõni mees seda kasutab mõnikord, aga mingeid korrektuure küll tegema ei hakka, las ütlevad kui tahavad. Mis aga häirib, on venelaste komme teietada, isegi pärast mitu aastat koos töötamist.

    VastaKustuta
  10. mul ükskord oli sel teemal pikem arutelu LHV müügimehega, kes hõikas mulle: "neiu! neiu triibulises!" ja kui ma neid tavaliselt lihtsalt ignoreerin, siis tol korral läksin küll õiendama, et mis neiu ma teile olen. kutt oli jumala õnnetu: "tavaliselt solvutakse selle peale, kui ma proua ütlen, no kuidas ma siis pean kutsuma teid?" ja mina teatasin julmalt, et lahendus on lihtne, otsi selline töö, kus pole vaja keset kaubanduskeskust võõraste naiste tähelepanu püüda. sest ma päriselt ka leian, et selles kontekstis muud eriti teha ei anna.

    inglise keeles on sellega tegelikult umbes sama jama. mehele sobib alati hõigata "sir!", aga naisele tõesti ei sobi ei "miss!" (nagu akadeemik ütles, see tähendab koolipreilit, konkreetselt see, mida briti laps ütleb, kui tal on vaja öelda "õpetaja!", või no tihemini "aga õõõõpetaja, see pole aus!" - "but miiiiss!") ega "missis" (seda saab kasutada ainult koos nimega) ega "lady" (mis ka kutsumise kontekstis kõlab v imelikult ja valesti); noorele tüdrukule saab öelda "young lady!", aga vähegi täiskasvanud inimese puhul tekib seal ka see "neiu"-konnotatsioon. ameeriklased ütlevad "ma'am", aga inglane pöördub nii ainult naissoost sõjaväelase, politseiniku või kuninganna poole :) nii et jääbki järele ainult... "excuse me".

    aga sellises kõrvalt viitamise situatsioonis, nagu seal saunas, sobib "lady" hästi öelda iga naise kohta ja öeldakse ka.

    VastaKustuta

Postita kommentaar