Mõtlesin sellele eile, kui lugesin Epu postitust, milles ta kirjutab endast kui... issand mis ta seal ütleski: "Ma saan aru, et võin ärritav olla, kangekaelne, tüütav, eksitav, just name it… aga hirmutav?? Ehk peaksin seda komplimendina võtma, et ta mulle säärase mõjujõu omistab? Blogis, mille autor on mu jaoks… kuidas seda öeldagi… power blogger? Ses mõttes, et kui keegi kedagi kartma peaks, siis mina Indigoaalast, mitte vastupidi, kuna ta analüüsivõime ja suure pildi nägemine ja väljendusviis on minu omast pikalt ees."
Ehk hakkasin mõtlema, miks ma üldse mingeid blogisid loen ja mis asjaolud on minu jaoks olulised. Mingil määral ma vist mõtlesin ka sellele, et miks mingite blogide eest ollakse valmis maksma ja milliste eest mitte. Keegi kusagil (minu logi kommentaariumis oli ka, aga kusagil mujal nägin sama kommentaari veel, vist Ritsiku või hoopis Indigoaalase või nende mõlema juures) ütles umbes nii, et "ma võin maksta, kui see on blogija elatusallikas, aga kui keegi lihtsalt oma elu jagab, siis ma ei taha maksta".
Nagu olen maininud, siis minu jaoks on kõige olulisem aspekt see, et blogi, mida ma loen mind inspireeriks. Ja see, millises valdkonnas see mind inspireerib, on väga erinev. Mõni inspireerib, sest ma tahan oma elu tema suguseks muuta, keegi teine inspireerib, kuna ta elab minust sootuks erinevat elu, mõni on minu meelest hästi heade iseloomuomadustega, sellistega, mida ma ka tahan endas kultiveerida, keegi teine loeb palju, või reisib palju, keegi kes on oma hobist teinud sissetuleku allika, keegi kes on trennis järjekindel, mõni lihtsalt oskab kirjutada väga ilusasti, keegi on naljakas. See loomulikult tähendab, et loetavate blogide arv ja sisu on ka pidevas muutumises. Viimastel aastatel olen blogirollist eemaldanud blogid, mille autor vingub iga asja peale. Ehk on see meelevaldne liialdus ja päris IGA asja peale ei vingu, aga kui 60% ajast vingub ja siis vahepeal ei vingu, siis mina loen ikkagi vinguva tooni ridade vahelt välja ja mul pole sellist negatiivset energiat oma ellu vaja.
Ma olen täiesti teadlikult ennast eemal hoidnud ka võltsidest ja silmakirjalikest blogijatest, ka siis ei lugenud, kui nad pidasid tasuta blogisid. Ja teeme nii, et me ei lähe nüüd närvi selle peale ja ei hakka haukuma, et "defineeri võlts ja silmakirjalik", kuna me kõik ju mingil määral mudime seda imidžit, mille me endast avalikkuse ette toome. Minu jaoks on silmakirjalikud need, kes pidevalt ennast ohvrirolli sätivad ja oma tegude eest vastutust ei taha võtta. Kui lugeda ainult nende blogisid, siis võib jääda üks mulje, aga siis vaatad, kuidas nad ümberringi kõigiga dramaatiliselt tülli pööravad ja nende kohta hoopis vähem meelitavad jutud liiguvad, kes üleöö oma juttu muudavad, oma nimesid muudavad, lubavad üht ja teevad teist. Seda on raske seletada, teate, see on pigem sisetunne.
Loomulikult on mu loetavate blogide hulgas ka selliseid, kus ma üldiselt loen, aga on postitused, mis ma lugemata jätan, sest teema ei kõneta. Teisest küljest on blogisid, kus teema ei kõneta, aga keeleliselt on nii ilusti kirja pandud, et loen ikkagi suure huviga.
Ma saan blogidest ka infot, mida ma mujalt ei oska otsida ega leida. Saan teada olukorrast riigis ja maailmas. Laiendan silmaringi. Saan teada uutest raamatutest ja filmidest. Ja need kõik on nö lobablogid, mitte nišiblogid. Ma ei viitsi väga nišiblogisid lugeda, kuna ma tüdinen ära. Ainult selle fotoblogi lugesin küll läbi, mis oli täiesti nišikas, kuna keegi soovitas, kui ma siin mõlgutasin kaameraostu mõtteid. Väga kasulik oli, kes iganes soovitas, suur tänu! Aga jah, üldiselt ma tahangi lihtsate inimeste lihtsast elust lugeda ja kui jutu sisse on mõni põnev leid pistetud ja isuäratavalt seda reklaamitud, siis loomulikult ma lähen ja uurin ka, milles kühvel seisab. Võibolla ma olen naiivne, selles mõttes, et ma loomulikult olengi naiivne, aga ma kujutan endale ette, et kui ma kellegi lobapostitusest loen välja, et ta ostis uue vinge silmakreemi ja on sellega megarahul, siis ma pigem usaldan seda postitust, kui sisuturunduse või kinnimakstud suunamudija soovitust.
See toob mind sujuvalt ka põhjuseni, miks ma ei näe probleemi kellegi lobablogi eest 5 eurot kuus maksta. Ma nagunii maksan reklaami eest. Või teoreetiliselt ma maksan reklaami eest, kui ma maksan Delfi paketi eest. Kui mul oleks Eesti telekanalid ja ma neid vaataks, siis ma maksaks reklaami eest. Kui ma ei taha reklaami eest maksta ja vaadata saateid reklaamivabalt, siis ma peaks ekstra maksma, nii nagu ma maksan ekstra Spotify premiumi eest, et ma ei peaks reklaami kuulama. Nii pole mul üldse vastukarva maksta lobablogija reklaami eest, mis polegi reklaam vaid aus kogemus ja tagasiside. Seetõttu ma neid võltse blogijaid väldingi, sest ma tahan usaldada infot, mille eest ma maksan.
Ja see on minu loogika blogide eest maksmise taga. Või üleüldiselt blogide lugemise põhjus. Kuna neid blogide eest maksmise diskussioone on peetud juba aastaid, siis ma saan aru, et need on sama viljakad kui Lähis-Ida läbirääkimised. Kõik arvavad, et neil on absoluutne tõde ja pole valmis enda uskumustes järeleandmisi tegema. Isiklikult ma maksan blogide eest ja olen tulevikus ka valmis maksma blogide eest, mida ma täna tasuta loen. Kui mul oli rahaliselt keerulisem, siis ma ajutiselt peatasin maksed, aga kui olukord muutus, siis mu esimene liigutus oli hakata uuesti tellijaks. Seega, ma saan aru, et kui niigi on kitsas käes, siis loomulikult ma pigem kulutan selle 5 eurot pätsi leiva ja paki piima peale, aga kui mul on harjumuseks iga nädal 20 eurot kaltsukas või kohvikus kulutada, siis ma pigem teen kodus endale kaneelisaiu ja jätan korra Humanasse minemata.
Aga jah, see olen mina ja minu valikud. Ning ma mõistan, kui need valikud tunduvad ebamõistlikud või priiskavad. Samal moel ma maksan iga kuu 50 eurot spordiklubi eest, kuigi Tallinnas saaks ka poole odavamalt jõusaalis treenida ning kui mul oleks distsipliini ja pealehakkamist, siis saaks täitsa tasuta, sest meil on siin lausa välivõimlad ehitatud, mida inimesed hoolega kasutavad. Aga see 50 eurot annab mulle tagasi nii palju rohkem. Ja ma pole kordagi veel taga nutnud ühtegi senti, mis ma olen spordiklubi või kellegi blogi eest maksnud.
Ja ma ei kirjuta seda kõike kui tasulise blogi pidaja, ma kirjutan seda kui blogilugeja.
Kommentaarid
Postita kommentaar