Jahihooaeg

Lugupeetud blogijad,

kirjutan Teile suure murega. Nimelt olen ma tähele pannud, et soojade ilmade saabudes, on parimad tõmbunud kerra, kookonisse ja ilmutavad end ainult kuuvalgel ööl, kui sedagi. Ma mõistan, et Teil võib aegajalt olla parematki teha kui oma elu pisiasju üles tähendada, ja ma pingutan kõvasti, et Teile Teie isikliku elu elamise vajadus andeks anda, aga võtke ennast nüüd kokku, eks ole! Mul pole töö juures mitte midagi lugeda enam! Üks päev tegin ma suurest igavusest juba tööd! Mõistate milleni Te mind viinud olete? 

Absoluutselt vastutustundetu ja isekas on tõmmata oma lugejad käima, panna endast sõltuma ja siis nad niiviisi ripakile jätta. See pole aus! Sellist kokkulepet meil polnud! Ma olen kõvasti vaeva näinud, et kõikide nende 25-aastast targutajate hulgast, kes peavad pikki monolooge ühekordsete mähkmete kasutamise ebaeetilisuse teemadel, "ilublogijate" seast, kes murdunud pöidalaküünega kreemipotsikut käes hoiavad, ja fitnessblogijate vahelt, kes õelaid ja kurje samasisulisi artikleid treivad - ma ei tea, söö üks Snikers, Kaisa, oled vähem kuri ja äkki siis kirjutad millestki muust ka kui neist, kes on hiiglama lollid, kui tahavad kahe nädalaga 20 kilo pekki seljast maha higistada, et ikka "suveks saledaks" saada -, leida need, kes tegelikult oskavad huvitavalt ja toredasti kirjutada. Kellelt mul on midagi õppida, kes kõditavad nii hästi mu ajurakke kui huumorisoolikat, kes mind inspireerivad ja vaimustavad. Ma olen nad üles leidnud ja nende peale lootnud. Ja nüüd siis nii! Esimene soe ilm ja kõik kadusid. Mina nii ei mängi! 

Varasematel aegadel on blogikriisist välja aidanud küsimuste-vastuste stiilis postitused, a la mis riided sul kapis on. Väga toredad on ka need postitused, kus pikaajaline blogija kaevab välja kümneaasta taguse postituse ja analüüsib seda kuidas ta muutunud on või mitte. Praegu käib mingi fotojaht, aga ma näeks heameelega ka blogijahti. Keegi aktiivne püstitaks iga nädal ühe väljakutse ja siis blogijad kirjutavad antud teemal, näiteks: "Minu esimesed triibulised", "Vanaema õunapuu otsas", "Pole maad vanadele meestele". Eks ta natuke selline gümnaasiumi lõpukirjandi moodi punnitamine ole, aga noh, parem ikka kui mitte midagi. Ja ma arvan, et sellisest asjast võib väga mõnus tulemus tulla, sest autorid ju näevad asju oma mätta otsast, seda näeb selles samas fotojahis. Sest ausalt, ma lähen vist puhkusele, kui Te mind töö juures enam lõbustada ei suvatse. Ja teate, mida see tähendab, kui ma puhkusele lähen? See tähendab, et minu armsad lugejad jäävad oma igapäevasest meelelahutusest ilma ja lähevad puhkusele, ühesõnaga, majandus kukub kokku meil niimoodi. Sest ma eeldan, et kõik käivad töö juures ainult selleks, et üksteise blogisid lugeda. Ja ärge tulge mulle väitma, et te midagi kasulikku tööandaja kulul teete. Ma ju näen oma blogi statistikast, millega te nädalavahetuseti tegelete, õieti, millega te ei tegele.

Teeme nüüd ühise pingutuse, et vähemalt üks korralik postitus päevas kogu pundi poolt. Jagage omavahel ära, kes millise nädalapäeva enda peale võtab ja veame ehk septembrini välja. Onju!

Tagasisidet ootama jäädes

Katarina von B