Ilmselt olete teie ka kuulnud seda ütlust, et kui plaan ei toimi, siis muuda plaani, mitte sihti. Plaanide muutmine on ju igati normaalne ja loogiline tegevuskava. Minu enda blogi on Plaan B, sest Plaan A vedas alt.
Ehk siis, plaan A oli kirjutada romaan ja see läbi kirjastuse avaldada.
Plaan A ei toiminud.
Arvestades, millist tagasisidet ma sain, siis osa minust kaalus ka plaan üldse katki jätta. Tunnistada, et pole minus seda.
Aga.
Meil on "50 halli varjundit". Kirjandushuvilised teavad, et see on fan fiction, mis sai inspiratsiooni "Videviku saagast" ja mis avaldati esialgu veebis. Kuna sellel aga tekkis nii palju poolehoidjaid, ilmselt kõigi suureks üllatuseks, sest see pole ju tegelikult hea, siis sealt edasi läks asi juba edasi. Ja kuigi see pole mingi meistriteos, siis massidele meeldib ja oma fännid on sellel igati olemas.
Ja ma kuulsin seda lugu aasta jooksul igalt poolt, lugematud korrad. Ning otsustasin, et pean muutma plaani. Sest, kui ma paar peatükki avaldasin, siis sain peamiselt positiivset tagasisidet. Inimesed veel aasta aega hiljem tulid ja uurisid, et millal saaks selle asja nüüd lõpuni lugeda. Ma tunnistan, et see ei ole nii hea, et selle nimel puid metsas peaks maha võtma ja kliimasoojenemisesse panustama, aga lõppeesmärk oli kirjutada ja avaldada ning mitte avaldamise eest peale maksta.
Niisiis, teatan pidulikult, et jaanuaris avaldan oma romaani, peatükk peatüki haaval.
Loomulikult on see toimetamata, nii sisult kui keeleliselt, täis loogika ja õigekirjavigu. Ehk hoidke oma ootused olematud.
Uue aasta esimene üllatus:) Ootan huviga!
VastaKustutaKindel, et toimetajat ei taha? Ma võiks sitta kiiret toimetust pakkuda =) St. kogu teksti kahe nädalaga - ei - aga kui sa peatükkhaaval avaldad, ma võin peatüki päevas kähku ka läbi vaadata ja mõnesid asju ikka märkan.
VastaKustutaMa tükk aega mõtlesin, et kuidas vastata.
KustutaÜhest küljest, jaa, muidugi ma tahan, et mu lugu oleks maksimaalselt loetav ja kui seal on ilmselgeid vigu või puudusi, siis võiks teada ja parandada.
Teisest küljest... ma olen seda lugu oma 5 korda juba ümber kirjutanud, sest need, kes on lugenud on kõik oma kommentaare jätnud ja ühel hetkel ma tundsin, et kui ma iga inimese märkusi hakkan arvesse võtma, siis see ei ole lõpuks enam minu lugu vaid mingi AI poolt kirja pandud kliiniline jutustus. See, et ma ta üldse avaldan, on nõudnud minult tohutult enese ületust ja praegu olen ma nii habras ja ma kardan, et ma ei suuda mingit kriitikat, olgu kui heatahtlik ja asjakohane tahes, vastu võtta. Aga kui kunagi hiljem olen suutnud ennast loost rohkem lahti lülitada, siis võtan kindlasti ühendust ;)
(y)
Kustuta