Möödunud nädalavahetusel olin väga produktiivne. Eriti palju suutsin laupäevasel päeval korda saata.
Ärkasin hommikul kell pool seitse ja hakkasin pesu triikima. See on mul juba aastaid selline mõnus tegevus, mida koos teleri vaatamisega enda jaoks meeldivamaks teen. (Teate ju küll seda tunnet, kui niisama teleri ees istud ja aega raiskad. Aga kui samal ajal midagi teha, siis pole see justkui sama 😇).
Kui tibukesed lõpuks ärkasid, käisime kaubanduskeskuses ostlemas. Selgus, et kõik mu poolsaapad on, erm.... juba kantud ja hädasti oli uusi vaja.
Kui koju jõudsin hakkasin lastetoa seina värvima ja kappi lammutama.
Sest vaadake, olin tellinud poistele uue garderoobisüsteemi ja see oli vaja ju enne esmaspäeva paika saada. Põhimõtteliselt kümneni õhtul ragistasin selle kallal. Õnneks oli mul ka abikäsi. Muidu oleks vist poole üheni öösel seal möllanud.
Kui ma lõpuks südaöö paiku voodisse pugesin, meenutasin Tammsaart ja seda milline valevorst ta ikkagi oli. Tööd olen teinud ja vaeva näinud, aga voodis magan ikka üksi.
“Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus,” ütles isa.
Sina oled teind ja minu ema tegi teda ka, ega muidu nii vara surnud; aga armastus ei tulnd, teda pole tänini Vargamäel.” // Aga mis siis on? Küsib Andres endalt, ega tea vastust.”
― A.H. Tammsaare, Tõde ja õigus V
Ärkasin hommikul kell pool seitse ja hakkasin pesu triikima. See on mul juba aastaid selline mõnus tegevus, mida koos teleri vaatamisega enda jaoks meeldivamaks teen. (Teate ju küll seda tunnet, kui niisama teleri ees istud ja aega raiskad. Aga kui samal ajal midagi teha, siis pole see justkui sama 😇).
Kui tibukesed lõpuks ärkasid, käisime kaubanduskeskuses ostlemas. Selgus, et kõik mu poolsaapad on, erm.... juba kantud ja hädasti oli uusi vaja.
Laupäeval oli ka sõbranna abielu registreerimine. Mõnusalt piinlik bridgetjoneselik hetk oli mul ka seose sellega. Jäin nimelt hiljaks (loe: jõudsin täpselt õigel ajal) ja kui kohale jõudsin siis sain mitu Messengeri sõnumit - hästi valjusti muidugi. Sest, kui keegi veel ei märganud, et ma hilinesin, siis on mul ju endal vaja sellele tähelepanu pöörata. Aga pulmakõne oli väga armas ja pruut imeliselt ilus.
Kui koju jõudsin hakkasin lastetoa seina värvima ja kappi lammutama.
Sest vaadake, olin tellinud poistele uue garderoobisüsteemi ja see oli vaja ju enne esmaspäeva paika saada. Põhimõtteliselt kümneni õhtul ragistasin selle kallal. Õnneks oli mul ka abikäsi. Muidu oleks vist poole üheni öösel seal möllanud.
Kui ma lõpuks südaöö paiku voodisse pugesin, meenutasin Tammsaart ja seda milline valevorst ta ikkagi oli. Tööd olen teinud ja vaeva näinud, aga voodis magan ikka üksi.
“Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus,” ütles isa.
Sina oled teind ja minu ema tegi teda ka, ega muidu nii vara surnud; aga armastus ei tulnd, teda pole tänini Vargamäel.” // Aga mis siis on? Küsib Andres endalt, ega tea vastust.”
― A.H. Tammsaare, Tõde ja õigus V
Kommentaarid
Postita kommentaar