Brändikultus

Eilses postituses rääkisin oma viimasest Rootsi tripist. Eesmärk oli väga lihtne - tahtsin osta uue käekoti, lastele lagritsat ja täiendada baarikappi. Baarikapi ja lagritsaga oli lihtne. Käekotiga enam mitte nii väga. Kuna mul oli väga selge visioon sellest, millist kotti ma tahan, siis olin tegelikult suhtelist valmistunud selleks, et tulen reisilt tühjade kätega. Aga reaalselt leidsin koti juba esimesel õhtul. Ainult et sellega oli probleem. See oli Guessi logoga kott.

Ma kohtuavalt tahaks öelda, et ma olen immuunne kõikide brändide suhtes. Aga see ei ole tõsi. Mis puutub tehnikasse, siis ma vaatan väga seda, mis firma kaupa ma üle ukseläve luban. Sama kehtib ka hügieeni tarvete kohta. Colgate, Ariel, Zewa, Dove, Domestos, Cif, Neutrogena, Max Factor. Toidu ja riiete suhtes olen paindlikum.


Aga mul on teatud brändid, mida ma silma otsas ei salli ja põhimõtte pärast ei osta, sest kõigil on need. Näiteks Nike. Jah, ma tunnistan, osad Nike tossud ja dressid on kohe väga ilusad, aga ei, ma ei osta neid ikkagi. Sama käib ka Guess brändi kohta. Mind on see alati eemale tõuganud ja mulle on jäänud Guess brändi kandjatest beibede mulje, kes peavad särast rohkem lugu, kui kullast enesest.


Ja nüüd seisab riiulil 100% selline käekott, mida ma endale ette olin kujutanud. Guess logoga. Ja mis eriti tore, selgus, et ettevõtte on sündinud samal aastal kui mina. Noh, tuleviku mõttes ju väga lahe, kui ma näiteks unustan, millal ma sündinud olen, siis vaatan lihtsalt kotti. Kolm korda õhtu jooksul käisin seda kotti vaatamas. Võtsin isegi kätte. Ja proovisin õla peale. Kohutav jama, et sobib mu saabaste ja kinnastega. Panin riiulile tagasi ja jõllitasin teda altkulmu. Oli tal vaja siis selline kena olla! Nagu mõnitaks mind. Aga ei, ma ei ostnud teda. Las ta jääb mõnele teisele naisele. Sellisele, kes minust ikkagi tibilikum on.


Terve järgmine päev käisin Stockholmis ringi ja otsisin käekotti. Leidsin ühe, mis mulle ka peaaegu nagu meeldis. Nagu needus, oli ka see Guessi oma. Selline tunne nagu Universum tahaks mulle midagi öelda.

Laevale jõudes olin otsuse langetanud. Minust sai sellel õhtul blingi kandev bimbo, kellel ei lasta oma sünniaastat unustada. Peaks veel "Tõe ja õiguse" ka kotti suruma, siis ka kodune aadress alati käepärast.

Kommentaarid

  1. Nüüd oleme siis sinnamaale jõudnud, et brändide nimed kirjutatakse õigesti, aga lagrits valesti!? Hmmm...

    VastaKustuta

Postita kommentaar