Kaks aastat tagasi astus Kristiine kaubanduskeskuses minu juurde üks noormees ja küsis mu käest, et kas ma olen avatud uutele võimalustele. Tol ajal oli mu moto - jah kõigele jah, jah, jah! Seda konkreetset JAH-i kahetsen ma tänase päevani. Nimelt oli tegemist Amway müügiesindajaga. Aga kuni ma sellest aru sain, olin juba meeltesegaduses jõudnud poisile oma telefoninumbri anda.
Möödunud suve alguses helistas noormees mulle. Jah, te saite õigesti aru, poolteist aastat pärast esmase kontakti loomist. Rääkis mulle, et mul oli seljas ilus sinine kleit ja muud sellist müügijuttu. Noh, ja siis tuli see tegelik põhjus, miks ta mulle helistas. Alguses oli jutt, et kusagil Kadriorus on mingi korteripidu ja et tal oleks hea meel, kui ma ka sinna tuleks. Arvake, kui loll ma olen? Jah, ma nõustusin. Ja siis 4 tundi hiljem saatsin sõnumi, et ei, ma ikkagi ei tule.
Nädal pärast seda helistas kutt mulle uuesti. Rääkis minuga 45 minutit, veenis ja argumenteeris. Lõpuks loobus ja küsis, et kas ta võib mu numbri oma mentorile anda. Vana loll mina nõustusin taas. Helistaski see teine. Mõnevõrra kogenum ja stabiilsem. Kutsus kohvile. Vegan kohvikusse. Ütlesin, et võin kokku saada, aga oma tingimustel ja kuhugi ekstra ronima ka ei hakka. Olen seal ja seal, see ja see kell, ja et kui ta tahab tingimata müügijuttu rääkida, siis teab kus ma oma lattet joon.
Tulid poisid, mõlemad. Istusid. Üks rääkis, teine tegi märkmeid. Mina kuulasin. Jutt oli selline tüüpiline poliitiku jutt. Pereväärtused, tulevik ja planeedi päästmine. Sain mingid visiitkaardid ja voldikud ning lubasin kodus asja uurida. Uurisin ma jee.
Veel mõned nädalad pärast seda helistas esimene noormees mulle tagasi ja küsis, et kas ma olen vaadanud ja värki. Ütlesin nii nagu oli ja palusin endale mitte enam helistada. Aga ta helistas. Ma ei vastanud. Blokeerisin numbri ära ja aegajalt nägin, et ta on mulle helistanud ja sõnumeid saatnud.
Kuna ma hiljuti endale uue telefoni soetasin, siis unustasin poisi numbri uuesti blokeerida. Ja arvake, kes mulle kolmapäeval jälle helistas? Ma ei saa sellest aru. Miks on vaja helistada ja pinda käia, kui ma olen üheselt mõista andnud, et mul pole tema pakutava vastu vähimatki huvi? Seda ma talle ütlesin ka ja palusin rohkem mitte ühendust võtta.
Ma saan aru, et selline taktika võib mõnevõrra isegi tulemusi anda, sest maailm on täis palju viisakamaid inimesi kui mina. Ja kes nõustuvad kõigega, mida neile pakutakse, peaasi, et ilus poiss seda neile müüks. Aga mina pean oma EI-d rohkem harjutama hakkama.
Möödunud suve alguses helistas noormees mulle. Jah, te saite õigesti aru, poolteist aastat pärast esmase kontakti loomist. Rääkis mulle, et mul oli seljas ilus sinine kleit ja muud sellist müügijuttu. Noh, ja siis tuli see tegelik põhjus, miks ta mulle helistas. Alguses oli jutt, et kusagil Kadriorus on mingi korteripidu ja et tal oleks hea meel, kui ma ka sinna tuleks. Arvake, kui loll ma olen? Jah, ma nõustusin. Ja siis 4 tundi hiljem saatsin sõnumi, et ei, ma ikkagi ei tule.
Nädal pärast seda helistas kutt mulle uuesti. Rääkis minuga 45 minutit, veenis ja argumenteeris. Lõpuks loobus ja küsis, et kas ta võib mu numbri oma mentorile anda. Vana loll mina nõustusin taas. Helistaski see teine. Mõnevõrra kogenum ja stabiilsem. Kutsus kohvile. Vegan kohvikusse. Ütlesin, et võin kokku saada, aga oma tingimustel ja kuhugi ekstra ronima ka ei hakka. Olen seal ja seal, see ja see kell, ja et kui ta tahab tingimata müügijuttu rääkida, siis teab kus ma oma lattet joon.
Tulid poisid, mõlemad. Istusid. Üks rääkis, teine tegi märkmeid. Mina kuulasin. Jutt oli selline tüüpiline poliitiku jutt. Pereväärtused, tulevik ja planeedi päästmine. Sain mingid visiitkaardid ja voldikud ning lubasin kodus asja uurida. Uurisin ma jee.
Veel mõned nädalad pärast seda helistas esimene noormees mulle tagasi ja küsis, et kas ma olen vaadanud ja värki. Ütlesin nii nagu oli ja palusin endale mitte enam helistada. Aga ta helistas. Ma ei vastanud. Blokeerisin numbri ära ja aegajalt nägin, et ta on mulle helistanud ja sõnumeid saatnud.
Kuna ma hiljuti endale uue telefoni soetasin, siis unustasin poisi numbri uuesti blokeerida. Ja arvake, kes mulle kolmapäeval jälle helistas? Ma ei saa sellest aru. Miks on vaja helistada ja pinda käia, kui ma olen üheselt mõista andnud, et mul pole tema pakutava vastu vähimatki huvi? Seda ma talle ütlesin ka ja palusin rohkem mitte ühendust võtta.
Ma saan aru, et selline taktika võib mõnevõrra isegi tulemusi anda, sest maailm on täis palju viisakamaid inimesi kui mina. Ja kes nõustuvad kõigega, mida neile pakutakse, peaasi, et ilus poiss seda neile müüks. Aga mina pean oma EI-d rohkem harjutama hakkama.
Ma olen kogenud, et kui inimesed EI ütlevad, siis nad löövad ukse teistpidi käima, mitte ei tule kohvile. Sa vist ikka nautisid ilusate poiste seltskonda, olgu või müügimehed:)
VastaKustutaLausa lust lugeda, kui bravuurikas sa kirjasõnas oled. Kui ma sind ei tunneks, siis ei usuks iial, et sa tegelikult selline pehmo oled ;)
Kustuta:) Hakkame koos harjutama!
Kustuta