Pesu probleemid

Ma luban, et ma nüüd pärast seda postitust hakkan jälle korralikuks. Kirjutan raamatutest ja kinost ning muusikast. Ei kirjuta labastest asjadest ja provotseerivatel teemadel. Olen ontlik suurpereemand edasi. Püüan vähemasti.

Niisiis pesu. Tingimata vajalik. Tore, kui ta ka silmale rõõmu pakub. Eks? Või siis mitte?

Andestage minu labasus, aga pidin pilti tegema sellistest toredatest push up trusparitest.
Enne Ameerikat olin nendest ainult legende kuulnud. Ei, tänan küsimast, ei näinud vajadust endale soetada.

Mugav ja praktiline, nagu ma olen, on pesu valiku puhul mind eelkõige suunanud see, et kõik on kaetud ja et ma päeva jooksul sellele eriti mõtlema ei peaks. Mingis teatud vanuses lisandus ka visuaalne pool. Et oleks hommikul kena peeglist vaadata ja kaaslasel õhtul lõbus mind pitsidest valla päästa (seda viimast pole küll juba pikalt juhtunud, aga unistada ju võib). Pärast spordiklubide avastamist, muutus pesu valik ka hindavate kullipilkude tõttu, oluliselt teadlikumaks. Nii, et kui te mind näete mätchivas komplektis, siis mitte sellepärast, et mul on õhtul kuum kohting, vaid kuna kavatsen trenni minna.

Siis kui ma riidepoes töötasin, sain aru, et eksisteerivad inimesed, kelle jaoks alkarirandid kannikatel on elurõvedad asjad. Väidetavalt pidi eksisteerima koolkond mehi, kes käivad ringi ja vahivad naiste ahtreid ning kommenteerivad kodus seda, kui ilged on trussikute õmblused seeliku all. Seda kuuldes käisin ma salaja vetsus oksendamas. Ma olin rõõmsalt terve elu sellise joonelise tagumikuga ringi promeneerinud. Uhke ka veel, et inimesed ikka näevad, et mul on raha korralike aluspükste ostmiseks ja ma ei pea leppima nöörilaadsete moodustistega jalge vahel. Täiesti kohutav!

Pärast seda kuulsin ma seoses aluspesuga veel igasuguseid põnevaid jutte. Näiteks, et meie seas liiguvad ringi mehed, kes üldse pesu ei kanna. Nagu, saate aru, tõmbavad hommikul teksad või viigipüksid palju ihu peale ja käivad linna peal ringi? Võibolla näiteks teie kolleeg, kellega kohvimasina kõrval ilmast vestlete, on ihupesuvaba indiviid. Või naabrimees, kellega ühistukoosolekul küttekulude üle nurisete, ei lase ennast bokseritest kammitseda. Ilma keerutamata ütlen, et minu jaoks on see mõte väga vastik. Palju rõvedam, kui näiteks trussikurandid. Aga noh, see on minu veidrus.

Kommentaarid