"Suletud uste taga"
B. A. Paris
Kirjastus Pegasus
271 lk
Sõbranna soovitas ja ma ei kahelnud. Tal hea maitse. Viimane mida soovitas oli "Liblikate aed" ja see meeldis mulle väga. Hirmus ja kohutav, aga tekitas tundeid, järelikult hea.
Aga "Suletud uste taga" ei olnud nii hea. Võimalik, et mu ootused olid lihtsalt liiga kõrgeks aetud. Halb ta ka polnud. Lihtsalt mitte kuigi sügav. Olen täheldanud, et ma pidevalt vingun raamatute, filmide ja restoranide kallal, et need ei paku mulle elamust. Jäävad kuidagi pinnapealseteks. Ei raputa mu maailma. Hullult igatsen, et miski või keegi mu maailma raputaks. Ma saan ise aru küll, et mu enda valikud on need, mis hoiavad maailma kindlalt kahe kilpkonna kukil. See pidi rumaluse definitsioon olema. Tehes ühtsama asja ja siiski lootes, et tulemus on ühel päeval erinev. Ise pean võtma kätte raamatud, mida muidu ei võtaks. Minema toitlustusasutustesse, kuhu muidu ei astuks. Ja valima filmid, mis ei kõneta. Vaid siis on lootust, et midagi liigahtab mu sees. Muidu jäängi siia torisema ja lugejaid peletama.
Aga sisust lühidalt niipalju, et peategelane on nooremapoolne naisterahvas, kes pulmareisil avastab, et on naitunud koletisega, psühhopaadiga. Too hoiab naist nii füüsilise kui mentaalse terrori all, nautides põhjustatud kannatusi. Peategelase peas keerlevad põgenemisplaanid ja depressioon luhtunud põgenemiskatsete tõttu. Aga ta loodab siiski. Peab siiski plaani.
Kuni lõpuni oli raamat tegelikult põnev. Lugesin selle (vaatamata kroonilisele ajapuudusele) kahe päevaga läbi. Seega, ma ei ütle, et täielik ajaraisk. Täitsa okeika lugemine. Lihtsalt oleks võinud olla tüünem. Mitmedimensioonilisem. Aga võibolla oleks siis jälle liialt laiali valgunud? No jah, need kes ei oska need ikka kipuvad õpetama.
Mis oli omamoodi üllatav, et igasugune erootika oli sellest jutustusest kõrvale jäetud. Üldiselt ikka krimkades mingi summutatud (või vähem summutatud) sensuaalsus hingitseb. Seega, võivad lugeda ka need, kes selles osas tundlikud.
B. A. Paris
Kirjastus Pegasus
271 lk
Sõbranna soovitas ja ma ei kahelnud. Tal hea maitse. Viimane mida soovitas oli "Liblikate aed" ja see meeldis mulle väga. Hirmus ja kohutav, aga tekitas tundeid, järelikult hea.
Aga "Suletud uste taga" ei olnud nii hea. Võimalik, et mu ootused olid lihtsalt liiga kõrgeks aetud. Halb ta ka polnud. Lihtsalt mitte kuigi sügav. Olen täheldanud, et ma pidevalt vingun raamatute, filmide ja restoranide kallal, et need ei paku mulle elamust. Jäävad kuidagi pinnapealseteks. Ei raputa mu maailma. Hullult igatsen, et miski või keegi mu maailma raputaks. Ma saan ise aru küll, et mu enda valikud on need, mis hoiavad maailma kindlalt kahe kilpkonna kukil. See pidi rumaluse definitsioon olema. Tehes ühtsama asja ja siiski lootes, et tulemus on ühel päeval erinev. Ise pean võtma kätte raamatud, mida muidu ei võtaks. Minema toitlustusasutustesse, kuhu muidu ei astuks. Ja valima filmid, mis ei kõneta. Vaid siis on lootust, et midagi liigahtab mu sees. Muidu jäängi siia torisema ja lugejaid peletama.
Aga sisust lühidalt niipalju, et peategelane on nooremapoolne naisterahvas, kes pulmareisil avastab, et on naitunud koletisega, psühhopaadiga. Too hoiab naist nii füüsilise kui mentaalse terrori all, nautides põhjustatud kannatusi. Peategelase peas keerlevad põgenemisplaanid ja depressioon luhtunud põgenemiskatsete tõttu. Aga ta loodab siiski. Peab siiski plaani.
Kuni lõpuni oli raamat tegelikult põnev. Lugesin selle (vaatamata kroonilisele ajapuudusele) kahe päevaga läbi. Seega, ma ei ütle, et täielik ajaraisk. Täitsa okeika lugemine. Lihtsalt oleks võinud olla tüünem. Mitmedimensioonilisem. Aga võibolla oleks siis jälle liialt laiali valgunud? No jah, need kes ei oska need ikka kipuvad õpetama.
Mis oli omamoodi üllatav, et igasugune erootika oli sellest jutustusest kõrvale jäetud. Üldiselt ikka krimkades mingi summutatud (või vähem summutatud) sensuaalsus hingitseb. Seega, võivad lugeda ka need, kes selles osas tundlikud.
Kommentaarid
Postita kommentaar