Niisiis sattusime sõbrannaga Kristiine Keskuse O'Learyse spordibaari. Oli reede õhtu ja olime just teinud maailma kõige vingema ostuöötuuri. Nimelt käisime Tatari tänaval asuvas Riisaikel poes, lootuses odavat pesu leida. Tulime ööpimeduses kohale. Leidsime kõigi eelduste kiuste vaba parkimiskoha. Suutsime tuvastada poe asukoha ja astusime põskede õhetades üle kaupluse ukseläve. Ja astusime kohe tagurpidi välja. Pesu me ei näinudki. Ainult seda, mis järjekorras seisjate näpus oli. Mulle täitsa meeldib niimoodi šhoppamas käia. Töö kiire ja korralik ning kontojääk sama, mis poodlema tulles.
Mul on üldse allergia igasuguste Hullude Osturalli Laatade suhtes. Ma ausalt maksan hea meelega selle eest rohkem, et keegi mul kukil ei istuks ja ma saaksin rahulikult valida ning nautida klienditeenindaja jagamatut tähelepanu. Pealegi, mulle näib, et nendel sooduskampaaniate ajal ei hoia keegi reaalselt raha kokku, sest massipsühhoosi faasis ostetakse igasugust jama kokku. Üks asi on see, et korjad kokku asju mida sul reaalselt vaja pole, aga hoopis teine tase on see, et ostetakse asju, mille otstarve on vähemalt ostuhetkel mõistatus. Aga kuna kõik ostavad ja see maksab ju ainult 9,99€, siis äkki mul kulub ka marjaks ära. Päriselt, ma olen ise korduvalt näinud, kui tädike võtab midagi riiulilt ja pöördub kaasostlejate poole ning küsib, et aga milleks seda kasutatakse. Nagu tegelikult memmeke, võta see raha ja mina parem teatrisse.
Enivei, läksime siis hoopis sööma. Minu algatusel otsisime mõne teise söögikoha, kui meie tavapärane. Mul juba sellest Mustamäe Keskuse Mack Bar-B-Que kohast kopp ees. Olen küll väga kiindunud sellesse, aga vahel oleks tore käia kohas, kus teenindajad ei tea peast sinu joogi ja koogi eelistust. Sõbranna ütles kohe, et tema mingit fäänsit kohta ei soovi, et lähme hoopis prügi sööma. No sobib mulle, ma olin enne seda niigi pool päeva peedilehti lutsutanud ja tundsin, et võin endale midagi keelatut lubada küll. Suundusime siis Kristiinesse, kuna seal ikka on neid toitlustuskohti, kus mõnus kudrutada ja mehi klatšida. Esiteks mõtlesime Da Vinci Pasta & Pizza restosse minna, kuna oleme seal käinud ja see on selline mõnusalt smart casual koht. Aga siis, loomulikult, harakad nagu me oleme, meelitas meid oma säravate tulede ja vilkuvate ekraanidega hoopis O'Learys enda poole. Kusagilt kuklast meenus, et olin midagi justkui lugenud ka selle asutuse kohta ja vahel on päris tore, kui ma jõuan mõnda söögikohta enne, kui kõik teised Baltikumi elanikud.
Idee poolest on see siis spordibaar. Hästi palju suuri ekraane, kust spordiülekandeid vaadata. Lisaks võimalused ise ka natuke sporti teha. Muuhulgas saab noolemängu, bowlingut, õhuhokit, lauatennist ja piljardit mängida. Meie sattusime istuma shuffleboard laua kõrvale. Tundus päris tore mäng olevat. Üleval on ka kinosaal. Lisaks erisugused virtuaalmängu võimalused.
Mis mulle eriti meeldis, oli see et toit sai kiiresti valmis. Ei jõudnudki oma jooki enne ära lirpida ja mõelda, et kas nad läksid alles merele kala püüdma või, kui juba oligi minu prügikala koos prahikartulitega mu ees ja võisin patustamist alustada. Täitsa okeika toit.
Aga mis mulle selle koha juures kõige enam muljet avaldas oli tualett. Läksin sinna käsi pesema ja pidin vaimustusse surema. Teate, peegli asemel on seal hoopis üleelusuurune telekaekraan kraanikausi kohal. Ja see on selline kaval ekraan, et kui sa lähemale astud, siis see muutub peegliks ja saad ikka oma nina puuderdada, või midaiganes need mehed seal peegli ees tavaliselt teevad. Ma sattusin sellest lausa nii suure vaimustusse, et läksin tagasi ja tegin pilti.
Nii, et nüüdsest hakkan ma Kristiines ikka palju rohkem käima. Seal see koht nii suur, et avastamisrõõmu jätkub kauemaks. Ja usutavasti on see ka minu teismelistele hüäänidele mõnus chillimise paik. Nüüd, kui õues enam väga ei vingerda, siis võib seal ennast välja elada.
Mul on üldse allergia igasuguste Hullude Osturalli Laatade suhtes. Ma ausalt maksan hea meelega selle eest rohkem, et keegi mul kukil ei istuks ja ma saaksin rahulikult valida ning nautida klienditeenindaja jagamatut tähelepanu. Pealegi, mulle näib, et nendel sooduskampaaniate ajal ei hoia keegi reaalselt raha kokku, sest massipsühhoosi faasis ostetakse igasugust jama kokku. Üks asi on see, et korjad kokku asju mida sul reaalselt vaja pole, aga hoopis teine tase on see, et ostetakse asju, mille otstarve on vähemalt ostuhetkel mõistatus. Aga kuna kõik ostavad ja see maksab ju ainult 9,99€, siis äkki mul kulub ka marjaks ära. Päriselt, ma olen ise korduvalt näinud, kui tädike võtab midagi riiulilt ja pöördub kaasostlejate poole ning küsib, et aga milleks seda kasutatakse. Nagu tegelikult memmeke, võta see raha ja mina parem teatrisse.
Enivei, läksime siis hoopis sööma. Minu algatusel otsisime mõne teise söögikoha, kui meie tavapärane. Mul juba sellest Mustamäe Keskuse Mack Bar-B-Que kohast kopp ees. Olen küll väga kiindunud sellesse, aga vahel oleks tore käia kohas, kus teenindajad ei tea peast sinu joogi ja koogi eelistust. Sõbranna ütles kohe, et tema mingit fäänsit kohta ei soovi, et lähme hoopis prügi sööma. No sobib mulle, ma olin enne seda niigi pool päeva peedilehti lutsutanud ja tundsin, et võin endale midagi keelatut lubada küll. Suundusime siis Kristiinesse, kuna seal ikka on neid toitlustuskohti, kus mõnus kudrutada ja mehi klatšida. Esiteks mõtlesime Da Vinci Pasta & Pizza restosse minna, kuna oleme seal käinud ja see on selline mõnusalt smart casual koht. Aga siis, loomulikult, harakad nagu me oleme, meelitas meid oma säravate tulede ja vilkuvate ekraanidega hoopis O'Learys enda poole. Kusagilt kuklast meenus, et olin midagi justkui lugenud ka selle asutuse kohta ja vahel on päris tore, kui ma jõuan mõnda söögikohta enne, kui kõik teised Baltikumi elanikud.
Idee poolest on see siis spordibaar. Hästi palju suuri ekraane, kust spordiülekandeid vaadata. Lisaks võimalused ise ka natuke sporti teha. Muuhulgas saab noolemängu, bowlingut, õhuhokit, lauatennist ja piljardit mängida. Meie sattusime istuma shuffleboard laua kõrvale. Tundus päris tore mäng olevat. Üleval on ka kinosaal. Lisaks erisugused virtuaalmängu võimalused.
Mis mulle eriti meeldis, oli see et toit sai kiiresti valmis. Ei jõudnudki oma jooki enne ära lirpida ja mõelda, et kas nad läksid alles merele kala püüdma või, kui juba oligi minu prügikala koos prahikartulitega mu ees ja võisin patustamist alustada. Täitsa okeika toit.
Aga mis mulle selle koha juures kõige enam muljet avaldas oli tualett. Läksin sinna käsi pesema ja pidin vaimustusse surema. Teate, peegli asemel on seal hoopis üleelusuurune telekaekraan kraanikausi kohal. Ja see on selline kaval ekraan, et kui sa lähemale astud, siis see muutub peegliks ja saad ikka oma nina puuderdada, või midaiganes need mehed seal peegli ees tavaliselt teevad. Ma sattusin sellest lausa nii suure vaimustusse, et läksin tagasi ja tegin pilti.
Nii, et nüüdsest hakkan ma Kristiines ikka palju rohkem käima. Seal see koht nii suur, et avastamisrõõmu jätkub kauemaks. Ja usutavasti on see ka minu teismelistele hüäänidele mõnus chillimise paik. Nüüd, kui õues enam väga ei vingerda, siis võib seal ennast välja elada.
Kommentaarid
Postita kommentaar