Vaikselt olen liikunud selle poole, et mu blogis poleks fotosid, mis ei kuulu mulle. Mida ma pole ise pildistanud või mille eest maksnud. Jah, varasemast ajast on veel pilte, mis on kõikvõimsast internetist näpatud ja siiralt, ma lihtsalt ei viitsi neid postitusi muutma hakata. Kui keegi peaks nördimust avaldama ja ähvardama, eks ma siis teen selle oma südameasjaks ja teostan vajalikud muudatused.
Igatahes, teen suurema osa piltidest ise. Loomulikult telefoniga. Sest mul pole profikaamerat. Mingi Canoni seebikas on, aga minu meelest teeb mu telefon tänasel päeval paremaid pilte, kui see. Pealegi, telefonis saab filtreid kasutada, valgust ja teravust lisada ja muud põnevat, ilma, et ma peaksin selle jaoks eraldi programme arvutisse installeerima. Ühesõnaga, ma ei näe põhjust teise vahendi kasutamiseks, kui minu jaoks on fotod juba täitsa okeikad.
Aga äkki ei ole? Äkki lugeja vaatab ja pühib natuke okset varrukasse, kui mu ponnistusi näeb? Kui palju üldse mõjutab lugeja eelistust see, milliseid ja kas üldse fotosid ma kasutan? Ise ma loen igasuguseid blogisid. Rohkem tõmbab pealkiri, aga tihti annab ka lisatud pilt fiilingut juurde.
Loomulikult oleks olukord teine, kui ma teeksin oma blogis reklaami. Noh, ostke seda sokki, sest see on jube mõnus ja palju parem, kui see teine sokk. Siis ilmselt peaks rohkem punnitama, et sokk ikka piltidel aperatiivne oleks.
Aga kaamera. Minu üks tuttav moefotograaf, siis kui ta veel päriselt kuulus polnud ja ka lihtsurelikega lävis, väitis, et pilti tehes pole kaamera oluline. Et, kes oskab ja kellel on silma, see võib ka täieliku jamaga kunsti luua. Noh, ilmselgelt mina ei oska. Ei saa ju ka päris kõiges andekas olla, eks ole. Minu meelest jäävad paljud pildid liiga tumedad. Sätin küll valgust ja värki, aga rahule ikka ei jää. Samuti ajab mind närvi siledate pindade peegeldus. Kuidas sellest on võimalik lahti saada, et ma näiteks kaalust pilti tehes ise peale ei jääks oma telefoniga?
Ma tean, täiesti pseudokad probleemid. Aga mul on sisemine vajadus teha asju hästi. Nagu, if a thing is worth doing, it's worth doing well, värk või nii.
Ja siis juhtus midagi imelist. Üks mu sõbranna, tuli ise mu juurde ja teatas, et tema enda meelelahutuseks töötleb pilte ja, et kui ma tahan, siis võin tema loomingut oma blogis kasutada. Nagu, päriselt, nii armas temast! Nii, et edaspidi siis on mu blogi ilusam. Mitte lugude pärast või paranenud õigekirja tõttu, vaid piltide. Vahel ikka veab ka!
*Pildistas Kadri Vahtramäe
Igatahes, teen suurema osa piltidest ise. Loomulikult telefoniga. Sest mul pole profikaamerat. Mingi Canoni seebikas on, aga minu meelest teeb mu telefon tänasel päeval paremaid pilte, kui see. Pealegi, telefonis saab filtreid kasutada, valgust ja teravust lisada ja muud põnevat, ilma, et ma peaksin selle jaoks eraldi programme arvutisse installeerima. Ühesõnaga, ma ei näe põhjust teise vahendi kasutamiseks, kui minu jaoks on fotod juba täitsa okeikad.
Aga äkki ei ole? Äkki lugeja vaatab ja pühib natuke okset varrukasse, kui mu ponnistusi näeb? Kui palju üldse mõjutab lugeja eelistust see, milliseid ja kas üldse fotosid ma kasutan? Ise ma loen igasuguseid blogisid. Rohkem tõmbab pealkiri, aga tihti annab ka lisatud pilt fiilingut juurde.
Loomulikult oleks olukord teine, kui ma teeksin oma blogis reklaami. Noh, ostke seda sokki, sest see on jube mõnus ja palju parem, kui see teine sokk. Siis ilmselt peaks rohkem punnitama, et sokk ikka piltidel aperatiivne oleks.
Aga kaamera. Minu üks tuttav moefotograaf, siis kui ta veel päriselt kuulus polnud ja ka lihtsurelikega lävis, väitis, et pilti tehes pole kaamera oluline. Et, kes oskab ja kellel on silma, see võib ka täieliku jamaga kunsti luua. Noh, ilmselgelt mina ei oska. Ei saa ju ka päris kõiges andekas olla, eks ole. Minu meelest jäävad paljud pildid liiga tumedad. Sätin küll valgust ja värki, aga rahule ikka ei jää. Samuti ajab mind närvi siledate pindade peegeldus. Kuidas sellest on võimalik lahti saada, et ma näiteks kaalust pilti tehes ise peale ei jääks oma telefoniga?
Ma tean, täiesti pseudokad probleemid. Aga mul on sisemine vajadus teha asju hästi. Nagu, if a thing is worth doing, it's worth doing well, värk või nii.
Ja siis juhtus midagi imelist. Üks mu sõbranna, tuli ise mu juurde ja teatas, et tema enda meelelahutuseks töötleb pilte ja, et kui ma tahan, siis võin tema loomingut oma blogis kasutada. Nagu, päriselt, nii armas temast! Nii, et edaspidi siis on mu blogi ilusam. Mitte lugude pärast või paranenud õigekirja tõttu, vaid piltide. Vahel ikka veab ka!
*Pildistas Kadri Vahtramäe
Kommentaarid
Postita kommentaar