Kellele ei meeldiks George Clooney?

Sõbrannadega veiniklaasi taga võtsime ette ühe tuttava naisterahva, kes jättis oma noore, 24aastase, mehe maha ja kolis hoopis ühe endast 20 aastat vanema mehe juurde. Olgu öeldud, et naine ise on ka kahekümnendate esimeses pooles. Vähe oluline pole asjaolu, et mees kelle juurde mindi pole varakas, ega kuulsus. Et ju siis on ikka armastus.

Eelroa kõrvale serveeriti ka üks ühine tuttav.

Minu jaoks on suure vanusevahega paarid alati mõjunud kummaliselt. Kümme aastat veel sinna-tänna on mõistetav, aga sellest üle on juba veidike, noh, imelik. Minu meelest. Kuigi kindlasti teavad lugejad mõnda sellist paari, kus asjaosalised on väga rahul ning õnnelikud.

Aga kui üldse rääkida vanusevahest suhtes olles, siis esiteks pean ma tunnistama, et mind tõmbab pigem endast nooremate poole. Juba mu laste isa oli minust noorem (üks aasta, aga ikkagi). Järgnevad suhted või pigem kiindumused on kõik, eranditult, olnud minust nooremad mehed. Kõige suurem vanusevahe on olnud 14 aastat, minu kasuks (või kahjuks? Spordis ikkagi vist öeldakse, et kasuks on siis kui võitja meeskonnal on rohkem punkte? Onju?). Aga see oli siiski range erand. Nagu mainitud, siis 10 on veel aktsepteeritav, üle selle on pisut kummaline. Nagu hälliröövel oleks.


Pearoaks klassikud.

Seda enam on minu jaoks veider kuulda naistest, kes otsustavad hoopis teises suunas pinda sondeerida. Teoorias ma saan aru. Vanematel meestel on elukogemus ja tarkus. Nad ei tõmble ja on stabiilsemad. Teisest küljest on nad ka mugavamad ja noh, igavamad. Mind hakkas ka oma mehe puhul häirima just see mugavus, mis vanadusega kaasneb (ja ta oli vaevalt 30, kui me lahutasime). Ei viitsitud väljas käia, passiti kodus, uusi asju ei õpitud, rahulduti sisseharjunud rutiiniga. Lisaks tekkisid vanameeste hobid. Ja see jutt, et oh seitsmekümnendatel ikka osati muusikat ja filme teha, aga nüüd on ainult jamps. No sorry, aga ma pole ka huvitatud oma isaga koos elamisest. Tema järgmine naine oli temast 8 aastat noorem, ju siis tollele läks selline asi peale. Vähemalt mõnda aega. Hiljem vist vahetati ka noorema mudeli vastu. (Jah, ma annan endale aru, et see viimane oli minu poolt ääretult õel kommentaar ja karma viibutab hoiatavalt minu suunas oma pikka kondist nimetissõrme.)

"Aga George Clooney on ju ka vanamees ja ometi ta meeldib kõigile!" hüüatas üks sõbranna. No jah, kellele siis ei meeldiks George Clooney (57a)? Mulle ei meeldi. Ausalt. Pole kunagi meeldinud. Ma ikka rohkem Brad Pitti fänn (54a). Kuigi ka tema on pärast isaks saamist kuidagi räsitud ja väsinud olemisega, nii et ma ei teagi. Veel võiks mainida Keanu Reeves'i (54a) ja Johnny Deppi (55a), aga esimene on tuima kalanäoga, pealegi lõpetamata keskharidusega (iiijuu!) ja see Depp on isegi minu jaoks natuke liiga ekstsentriline. Seega, jah, ei! Aga näiteks Eric Dane (45a) Hello! 


Süda ikka tahab, mida ta tahab - magusat ja mõru.


Hallid juuksed ja õllekõht mind ei peleta, siin peab ikkagi midagi muud olema. Ja kui nüüd puht praktiliselt rääkida, siis naised peaksidki endast nooremad mehed võtma, kui ei taha elusügisel koos kassidega elada. Meeste eluiga on ju ikka veel naiste omast circa 8 aastat lühem.

Loomulikult ei tähenda see, et erandeid poleks. Alati on, õnneks. Aga üldiselt, kui ma vaatan endast vanemaid mehi, siis pigem valdab mind nukrus. Endavanused ja vanemad naised on seevastu reeglina ikka väga hästi hooldatud ja teevad sageli endast noorematelegi silmad ette. Kuigi, kui meestelt küsida, siis need räägivad just vastupidist juttu, et naised on end käest lasknud ja mehed on kõik ponksid. Nii, et ei teagi, vaatenurga küsimus ilmselt.

*Pildid tehtud restoranis Wicca, Laulasmaa Spas

Kommentaarid