Lahenduspõhine probleem

Juhtus nii, et ma suutsin ühe kalli inimese välja vihastada. Jah, ma olen selles ääretult osav. Võiksin lausa koolitusi anda. Kui teil on tunne, et olete mõne inimesega juba liiga kaua hästi läbi saanud, siis võtke minuga ühendust, ma saan teid aidata. Igatahes, keset tööpäeva, läksin tülli ja sellepeale loomulikult täiesti ebaproportsionaalselt endast välja.

Kõiges on süüdi sügis.

Kujutage nüüd ette - ma olen keskealine naine, käin tööl, joon kohvi ja püüan elu eest jätta professionaalset muljet. In the meantime: ulun nutta, nii et tatti pritsib klaviatuurile, ekraanile ja pisarad tilguvad kohvitassi. Täiega tõsiseltvõetav, mhmh. Õnneks olin ma esialgu kontoris üksinda. Sain seal ligi nelikümmend minutit ennast haletseda. Aga noh, seda vedelikku oli pisarakanalitesse jõudnud oma pool aastat koguneda ja ei suvatsenudki pidama jääda.

Kontorisse saabus ülemus ja ta vist juba trepi peal tundis, et õhk on draamast tüüne. Hakkas kohe uurima, et mis mul juhtus.
No juudas küll, mis nendel meestel viga on ometi? Ära küsi, tee nägu et sa ei näe, eks, ole normaalne. Tõusin püsti ja läksin kööginurka vett võtma. Ei, saate aru, tuleb mulle järele!
Uurib, et kas kliendid solvasid?
Ei, ära tule mulle järele!
Lõunamaa pealik ütles pahasti? 
Ei, keegi ei öelnud midagi, teate mul on eraelulised probleemid siin. Las ma natuke kogun end ja olen varsti normaalne edasi.
Oota, mis eraelu? Räägi ikka mis juhtus? Autoga midagi? Keegi suri või?
Ei surnud keegi.
Sündis hoopis?
Ei, mitte midagi sellist. Palun lihtsalt ära uuri, eks? Homme on juba kõik hästi.
Homme alles või? Ei no räägi ära, hakkab kergem.
Ei, ma ei taha rääkida, piinlik noh!
Äkki sa tahad ma valan sulle pitsi konjakit, hakkab parem?
Mis asja, ma ei joo ju! Pealegi, kuidas ma sinu meelest koju saan pärast autoga?
Ei, noh, ainult natukene.
Tegelikult ka, midagi hullu pole, jäta juba. Ma hakkan igaks juhuks iga päev natuke nutma, et sa sellest nii suurt numbrit ei teeks.
Midagi ikkagi on ju?
No fain, ühe meesterahvaga läksin tülli, eks.




Ülemus hakkas naerma ja ütles, et ärgu ma põdegu, et kas ma siis mehi ei tea. No tuleb välja, et ei tea. Tema teab. Ütleb, et küll too rahuneb ja varsti jälle sõber edasi on.

Ei ausalt, meestega on ikka tore küll koos töötada. Üldse, ma olen alati imestanud, et meestel on kogu see probleemide lahendamine hoopis teistmoodi kui naistel. Naistel on ju nii, et nemad tahavad probleemid välja rääkida. Mehed tahavad probleeme lahendada. Isegi siis, kui probleeme polegi, nemad kukuvad lahendama. Päris tõsiselt, ülemus oli sellise näoga, et valmis mõnele juba keretäit andma. Natuke kahju, et mul mõnda päris probleemi ei olnud ja kogu see aur läks lihtsalt raisku.

*Pildistas Kadri Vahtramäe

Kommentaarid

  1. Ma sain just teada, et ma pole naine(tegelikult ikka olen) sest mina ei taha ja ei räägigi oma probleeme välja. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Erand kinnitab reeglit :D.
      Üldiselt on nii, et naised tahavad rääkida ja seletada, kuigi vastused on kõik juba olemas ja lahendus ka enamasti kuklas tiksumas. Samas, ma olen veendunud, et on ka mehi, kes pläravad ja jutustavad, aga konkreetsust pole :D.

      Kustuta

Postita kommentaar