"Saage tuttavaks: Joe Black"

Sa kohtud ühel hommikul imelise mehega. Mitte ainult näeb ta jumalik välja, vaid ka tema jutt jookseb. Ta teeb nalja ja on südamik. Ta oskab öelda just õigeid sõnu. Nii õigeid, et see hirmutab sind. Te vahetate kontakte ning lähete kumbki oma teed. Ühendus, mis tekkis, on nii intensiivne ja sa isegi ei kahtle selles, et sinuga ühendust võetakse. See pidi olema vastastikune.




Järgmisel korral, kui te kohtute, käitub ta nagu ei tunneks sind. Ta vaatab sind eemalt, aga ei vihja millegagi, et teaks sind, või et teil oleks olnud eriline säde. Ta oleks nagu ümbervahetatud. Ja et soola haavale hõõruda, ütleb ta, et tahab olla sinu sõber. Mis sõber!?! Mul on piisavalt sõpru! 

Tema kummaline käitumine jätkub. Sa mõtled, et ei tea kas tal on kõik ikka korras? Sest tõesti, kuidas on võimalik, et keegi pole iial elus maapähklivõid proovinud? 

Ja mis on tema eesmärk, kui ta pidevalt su lähedust ja tähelepanu otsib? Ja miks ta ometi midagi ette ei võta? Kas ta on abielus? Gei? Vaimuhaige? Või kas ta tõesti ei saa aru, kui väga ta sulle meeldib? 

"So tell me Joe... How come a man as attractive, intelligent, well-spoken... diffident in the most seductive way, and yet... powerful... is all alone in this world?" 


Minu meelest parim armastusfilm läbi aegade. Tohutult südamlik, liigutav ja aus. Jah, morbiidne, aga mitte rõhuv või ängistav. Paras vaadata, kui hinges on mõra. Paneb kenasti salvi peale ja leiab isegi tillukese plaastrijupi. See kulgeb 3/4 taktimõõdus. Mitte mingit kiirustamist ega ruttamist. Inimesed mõtlevad, enne kui vastavad. On ebamugavaid pause.  

Sa õpid, et mõnikord on suurim armastuse väljendus see, et sa lased oma armsamal minna, mitte ei hoia teda isekalt endale. 

See tõstatab küsimuse, et kui kõik vanemad tahavad oma lastele parimat, aga kuidas reageerida siis, kui laps teeb meie meelest vale valiku? Kas sekkuda ja kui, siis kuhu maani? 

Igatahes, kui te pole veel näinud, siis Netflixist näeb. Ja kui juba olete näinud, siis võite vabalt uuesti vaadata. Ta on ikka veel väga hea. Võibolla nüüd on ta isegi natuke parem. 

Neile, kes vaateid igatsevad - jah, vaade on hea (loe: Brad Pitt võtab särgi seljast). Natuke eemaletõukav on see, et tal näivad olevad autistlikud kalduvused, aga ütleme, et see on osa tema võlust.




"It nice it happen to you. Like you come to the island and had a holiday. Sun didn't burn you red-red, just brown. You sleep and no mosquito eat you. But the truth is, it bound to happen if you stay long enough. So take that nice picture you got in your head home with you, but don't be fooled. We lonely here mostly too. If we lucky, maybe, we got some nice pictures to take with us."


"Meet Joe Black"
1998
Martin Brest

Metascore 43

Kommentaarid

  1. Oeh... Mäletan kuidas vaatasin seda filmi umbes nädalake enne praeguse mehega tutvumist. Ja eriti see Hopkinsi algusstseen...

    ''Love is passion, obsession, someone you can't live without. I say fall head over heels, find someone you can love like crazy and who'll love you the same way back. How do you find him? Well, you forget your head and you listen to your heart and I'm not hearing any heart. Because, the truth is there is no sense living your life without this. To make the journey and not fall deeply in love - well, you haven't lived a life at all. ''


    See on ka minu üks lemmikfilme. Juba näitlejate pärast, dialoog on ilus ja puhas (nagu ütlesid, mõttepausid ja rahulik tempo), aga ka see vapustav Thomas Newmani muusika. Vahel kuulan seda ka niisama. Kui tuleb romantiline tuju. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, dialoog on tõesti vaimustav. Ma mitu korda panin pausile ja kerisin tagasi, et uuesti kuulata ☺️.

      Kustuta
  2. Mu lemmik!!! Hakkasin Brad Pitti fänniks sellest filmist alates!

    VastaKustuta

Postita kommentaar