Eelmisel nädalal, kui ma olin juba peaaegu august välja saamas, aga ainult vaevalt. Hoidsin alles augu ääres kasvavatest rohututtidest ja puujuurikatest kinni, kui helistas Ärtu Emand. Ta viibib hetkel oma tütre ja selle perega Soojal Maal. Juba mitu kuud. Sobib neile. Maarjamaal liiga külm ja kõle. Tänapäeval saab ju tööd ka läbi internetirägastiku teha ja füüsiline asukoht on vähem ja vähem oluline. Igatahes, helistas siis. Küsis, kas ma olen juba Poti Poisi pulmapilte näinud. Poti Poiss on nimelt Ärtu Emanda esimene poeg ja Risti Kuninga vanem vend.
Miks ma peaksin neid pilte nägema? Me pole Poti Poisiga lähedased? Ma pole temaga kuue aasta jooksul kahte lausetki vahetanud. Ma pole Poti Poisi uut Emandat kordagi näinudki. Miks ma peaksin, minu jaoks, võhivõõraste inimeste pulmapilte näha tahtma? Ja kus ma neid näekski, kui mul vastav haiglane soov tekkima peaks?
Vastasin, et ei, ei ole näinud. "Oi, need on niiiiii ilusad, tead," jätkab Ärtu Emand hellal häälel. "Poti Poisi uus Emand on ikka niiiii ilus nendel piltidel." Mhmh, väga tore. "Aga tead," lisab ta süngemas toonis, "nendel piltidel oli ka Risti Kuningas. Kas sa teadsid seda?" Ei, ma ei teadnud, ma pole neid pilte näinud ju. "No jah, aga tead, ta näeb ikka nii õudne välja, ma ehmatasin täitsa ära! Pikad vuntsid ja habe! Ja juuksed ja sorakil! Kas sa teadsid?"
Jah, vastasin, olen kuulnud. Millegipärast kõik arvavad, et ma väga tahan teada, kuidas Risti Kuningas välja näeb ja millega tegeleb. "Kas sa siis ei taha või?" küsib Ärtu Emand siiralt vastu.
Ei, uskuge või mitte, ma ei taha Risti Kuningast midagi teada ega sellest mis elu ta elab või kuidas välja näeb. Ma olen viimased seitse aastat seda nõrkemiseni korrutanud, et ma ei taha mitte midagi teada sellest kaardimängust. Kas sellest on tõesti nii raske aru saada? Või mis üldse on selle info eesmärk? Kas ma peaksin ennast nüüd hästi tundma, et ha-ha paras!?! Või haletsema, et oh vaeseke? Äkki ma peaksin tundma süüd? Noh, et kui ma poleks mängust lahkunud, siis ei näeks Risti Kuningas välja nagu Rasputin (Ärtu Emanda kirjeldus oma poja kohta).
Palun saage aru, et kui ma tõesti tahaksin teada, kuidas tal läheb, siis olen ma täiesti võimeline iseseisvalt selle info välja kaevama. Aga ma ei taha! See mäng on minu jaoks lõpetatud. Miks ma peaksin aina uuesti seda kaardipakki oma käes hellitavalt soojendama ja mängu käiku jälgima? Minu poolt on kõik käigud tehtud. Mind praagiti sellest küülikuurust välja. Kõik on ammuilma selgeks tehtud. Kõik teed, rääkivate kasside ja hullude kübarseppadega, joodud. Tassidki pestud ja puruks pillutud. Palun, lubage mul see halb unenägu selja taha jätta ja eluga edasi minna!
Ja siin ma olen, mõtlen et, miks ma üldse Ärtu Emandaga suhtlen? Ta on ju täiskasvanud inimene, kes isegi inetu kaardimängu üle elanud. Ma olen korduvalt rõhutanud, et ma ei soovi Risti Kuningaga midagi tegemist teha ja et ma ei soovi ega jaga tema kohta infot. Keegi ei võta tõsiselt, kui ma ütlen, et ma ei soovi sellest rääkida. Miks seda ometi tõsiselt ei võeta?
Miks ma peaksin neid pilte nägema? Me pole Poti Poisiga lähedased? Ma pole temaga kuue aasta jooksul kahte lausetki vahetanud. Ma pole Poti Poisi uut Emandat kordagi näinudki. Miks ma peaksin, minu jaoks, võhivõõraste inimeste pulmapilte näha tahtma? Ja kus ma neid näekski, kui mul vastav haiglane soov tekkima peaks?
Vastasin, et ei, ei ole näinud. "Oi, need on niiiiii ilusad, tead," jätkab Ärtu Emand hellal häälel. "Poti Poisi uus Emand on ikka niiiii ilus nendel piltidel." Mhmh, väga tore. "Aga tead," lisab ta süngemas toonis, "nendel piltidel oli ka Risti Kuningas. Kas sa teadsid seda?" Ei, ma ei teadnud, ma pole neid pilte näinud ju. "No jah, aga tead, ta näeb ikka nii õudne välja, ma ehmatasin täitsa ära! Pikad vuntsid ja habe! Ja juuksed ja sorakil! Kas sa teadsid?"
Jah, vastasin, olen kuulnud. Millegipärast kõik arvavad, et ma väga tahan teada, kuidas Risti Kuningas välja näeb ja millega tegeleb. "Kas sa siis ei taha või?" küsib Ärtu Emand siiralt vastu.
Ei, uskuge või mitte, ma ei taha Risti Kuningast midagi teada ega sellest mis elu ta elab või kuidas välja näeb. Ma olen viimased seitse aastat seda nõrkemiseni korrutanud, et ma ei taha mitte midagi teada sellest kaardimängust. Kas sellest on tõesti nii raske aru saada? Või mis üldse on selle info eesmärk? Kas ma peaksin ennast nüüd hästi tundma, et ha-ha paras!?! Või haletsema, et oh vaeseke? Äkki ma peaksin tundma süüd? Noh, et kui ma poleks mängust lahkunud, siis ei näeks Risti Kuningas välja nagu Rasputin (Ärtu Emanda kirjeldus oma poja kohta).
Palun saage aru, et kui ma tõesti tahaksin teada, kuidas tal läheb, siis olen ma täiesti võimeline iseseisvalt selle info välja kaevama. Aga ma ei taha! See mäng on minu jaoks lõpetatud. Miks ma peaksin aina uuesti seda kaardipakki oma käes hellitavalt soojendama ja mängu käiku jälgima? Minu poolt on kõik käigud tehtud. Mind praagiti sellest küülikuurust välja. Kõik on ammuilma selgeks tehtud. Kõik teed, rääkivate kasside ja hullude kübarseppadega, joodud. Tassidki pestud ja puruks pillutud. Palun, lubage mul see halb unenägu selja taha jätta ja eluga edasi minna!
Ja siin ma olen, mõtlen et, miks ma üldse Ärtu Emandaga suhtlen? Ta on ju täiskasvanud inimene, kes isegi inetu kaardimängu üle elanud. Ma olen korduvalt rõhutanud, et ma ei soovi Risti Kuningaga midagi tegemist teha ja et ma ei soovi ega jaga tema kohta infot. Keegi ei võta tõsiselt, kui ma ütlen, et ma ei soovi sellest rääkida. Miks seda ometi tõsiselt ei võeta?
Kommentaarid
Postita kommentaar