"Ma vihkan neid, kes arvavad, et nende rahvus on parem, kui teistel. Ja sakslasi!" See lause oli ühes filmis, mida ma kunagi vaatasin. Filmi nime ei mäleta. Aga mõte on meelde jäänud.
Praegu pole kuigi moodne olla erapoolik. Jah, on õige olla uhke oma soo, nahavärvi, rahvuse ja kodumaa üle, aga mitte teiste soo, rassi, natsionalismi või isamaa arvelt. Kedagi aktiivselt põlata millegi sellise pärast, mida ta ise mõjutada ei saa, on alatu ja ebaõiglane. Ometi, nagu ma aru saan, on see ikka veel suur probleem.
Kord kutsuti meid perega grillipeole. Seal viibis peale meie veel kaks peret. Üks eesti pere ja üks venekeelt emakeelena kõnelev paarike. Ja hakkab siis see eestlasest pereisa rääkima venelastest. Kuidas nad on räpased ja hoolimatud, petised ja ebausaldusväärsed. Mul oli täitsa hea meel, et sellel üritusel alkoholi ei pakutud. Ma oleks talle ilmselt pudeliga virutanud. Nagu, kas sa mees äkki loeks publikut enne, kui hakkad idiootsusi suust välja ajama? Kuidas see paarike pidi ennast tundma, kui sa nende rahvuse kohta selliseid üldistusi teed? Oli väga ebamugav ja piinlik. Õnneks tolle mehe naisel oli pisut rohkem oidu peas ja ta viis jututeema mujale.
Lugu jätkub. Möödunud nädalal käis too slaavi päritolu paarike mul külas. Istusime, sõime, jõime ja muljetasime. Rääkisin veidi USA tripist ja nemad oma Tai seiklustest. Ja siis see mees küsib: "Kindlasti oli mustanahaliste piirkonnas rohkem kuritegevust kui mujal?" No, kuidas ma peaks teadma? Ma ei käinud seal mingit statistikat tegemas. Hood, kus me ööbisime oli jah natuke selline geto, aga ei saa öelda, et ainult mustanahalised oma logelemise või marulisepilguga oleks silma hakanud. Oli ka latiinosid ja päris valgeid, kellega hämaral ajal kõrvaltänavas pigem ei trehvaks.
Samas, ma pean tunnistama, et mul on endal ka teatud eelarvamus. Ma tunnen, et lähen teatud rahvuse esindaja juuresolekul pingesse ja mul on ebamugav olla. Ei, mitte keegi neist pole mulle liiga teinud. Ega mu perele. Minu eelarvamusel ei ole alust. Jah, ma võin nendega suhelda ja lävida, ometi ei kujuta ma näiteks ette, et võiksin mõnega neist leivad ühte kappi panna. Järelikult oma südames olen ma ikkagi rassist. Meeldib see mulle või mitte.
Praegu pole kuigi moodne olla erapoolik. Jah, on õige olla uhke oma soo, nahavärvi, rahvuse ja kodumaa üle, aga mitte teiste soo, rassi, natsionalismi või isamaa arvelt. Kedagi aktiivselt põlata millegi sellise pärast, mida ta ise mõjutada ei saa, on alatu ja ebaõiglane. Ometi, nagu ma aru saan, on see ikka veel suur probleem.
Kord kutsuti meid perega grillipeole. Seal viibis peale meie veel kaks peret. Üks eesti pere ja üks venekeelt emakeelena kõnelev paarike. Ja hakkab siis see eestlasest pereisa rääkima venelastest. Kuidas nad on räpased ja hoolimatud, petised ja ebausaldusväärsed. Mul oli täitsa hea meel, et sellel üritusel alkoholi ei pakutud. Ma oleks talle ilmselt pudeliga virutanud. Nagu, kas sa mees äkki loeks publikut enne, kui hakkad idiootsusi suust välja ajama? Kuidas see paarike pidi ennast tundma, kui sa nende rahvuse kohta selliseid üldistusi teed? Oli väga ebamugav ja piinlik. Õnneks tolle mehe naisel oli pisut rohkem oidu peas ja ta viis jututeema mujale.
Lugu jätkub. Möödunud nädalal käis too slaavi päritolu paarike mul külas. Istusime, sõime, jõime ja muljetasime. Rääkisin veidi USA tripist ja nemad oma Tai seiklustest. Ja siis see mees küsib: "Kindlasti oli mustanahaliste piirkonnas rohkem kuritegevust kui mujal?" No, kuidas ma peaks teadma? Ma ei käinud seal mingit statistikat tegemas. Hood, kus me ööbisime oli jah natuke selline geto, aga ei saa öelda, et ainult mustanahalised oma logelemise või marulisepilguga oleks silma hakanud. Oli ka latiinosid ja päris valgeid, kellega hämaral ajal kõrvaltänavas pigem ei trehvaks.
Samas, ma pean tunnistama, et mul on endal ka teatud eelarvamus. Ma tunnen, et lähen teatud rahvuse esindaja juuresolekul pingesse ja mul on ebamugav olla. Ei, mitte keegi neist pole mulle liiga teinud. Ega mu perele. Minu eelarvamusel ei ole alust. Jah, ma võin nendega suhelda ja lävida, ometi ei kujuta ma näiteks ette, et võiksin mõnega neist leivad ühte kappi panna. Järelikult oma südames olen ma ikkagi rassist. Meeldib see mulle või mitte.
Hmm. Mind statistika huvitab ja ma olen üsna kindel, et isegi KUI mustanahaliste piirkonnas on rohkem kuritegevust, siis seda selle tõttu et seal on rohkem vaesust. Ka vaesemas ''valgete piirkonnas'' on kindlasti rohkem kuritegevust, selles olen enam kui kindel.
VastaKustutaNumbrid ei valeta, aga numbrite taga peaks otsima teisi tähendusi (suurem vaesus=rohkem kuritegevust, mitte tumedam nahavärv). Vähemalt ma arvan seda. Ka sündivus on ju vaesuse taga kinni. Samamoodi jõukamates Aafrika riikides nagu Marokos, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Tuneesias saadakse 2-3 last naise kohta, mitte 5-6 nagu vaesemates (mõne erandiga). Seda mõjutab ka valitsus suuresti, et kas pereplaneerimist soodustatakse või mitte. Reeglina on nii, et haridus, pereplaneerimine, jõukus määravad palju rohkem kui religioon või nahavärv. Mis mulle tuli suureks üllatuseks, arvasin enne et mustanahalised ja moslemid paljunevad nagu loomad. :D Näiteks. Sellesmõttes tasub eelarvamusi kummutada, aga alateadlikult oleme me kõik natuke rassistlikud.