See teema on mind tükk aega juba närinud, aga ma ei teadnud üldse, kuidas seda lahata, ilma, et ma kuri ja kibestunud kõlaks. Ikka veel ei tea, seega olge hoiatatud, see võib üks õel ja vastik postitus tulla.
Eelmisel nädalal, kui ameeriklased arvasid, et TikTok nende jaoks kinni pannakse, siis suur hulk (fitness)influentsereid tuli välja ja tunnistasid, et nad on lasknud oma keha kirurgidel kohendada ja ei teegi üldse neid harjutusi trennis, mida nad reklaamisid, samuti tunnistasid mitmed, et nad ei söönud neid toite, mida oma feedis jagasid, ega neid tooteid, mida reklaamisid. Mis oli iseenesest hea, et see asi lõpuks välja tuli, aga väga alatu ja inetu, et nad seda esialgu üldse tegid ja oma jälgijaid narritasid.
Mul on üks tuttav. Minuvanune naisterahvas, kes teeb trenni ja postitab sotsiaalmeediasse oma trennivideoid. Ma arvan, et ta eesmärk on teisi motiveerida või siis ennast reklaamida, võimalik et mõlemit omajagu. Mis on kõik okei, mis mind selle juures häirib on see, et jätab teadlikult mulje nagu tema saledus ja vorm oleks tervisliku toitumise ja trenni tulemus, kuigi omavahel olles ta räägib sellest, et ta üldse ei söö, sest tal on stress nii suur, et midagi ei lähe alla.
Loomulikult ei häiri mind ainult tema puhul see, et näljutamist reklaamitakse kui "tervislikku" eluviisi. Selles mõttes, et postitatakse pilte esteetiliselt ilusatest hommiku ja lõunasöökidest, aga reaalselt sa saad aru, et kui see inimene päriselt ka seda sööks, mida ta näitab, siis ta ei oleks selline kõrend.
Ma tean seda, sest ma olen seda ise kogenud ja korduvalt läbi teinud. Näiteks sellel pildil siin.
![]() |
Kes veel tahtis teada, miks ma iPhone ostsin? |
Siin ma kaalusin umbes 53 kilo ja ma sõin täielikku sitta, aga ma sõin hästi vähe. See oli periood, kus ma olin tohutult suures stressis ja mul ei läinud miski alla, aga samas oli kortisool nii kõrge, et ma rabasin trenni teha nagu loom, puhtalt adrenaliini peal. Magasin neli tundi öösel ja jõin tonnide viisi kohvi ning energiajooke. Tol ajal ma sõin üks kord päevas ja sõin magusaid saiakesi. Ei mingit proteiini, ei ühtegi juur- ega puuvilja, aga nägin välja maru tervislik, kas pole?
Versus see pilt siin.
Ma kaalun 58 kilo praegu. Ma toitun korralikult, hommikul munad või puder, ma ei ole kuid ostnud sooja toitu ega poolfabrikaate, teen iga õhtu endale karbiga toitu kaasa, ma joon vett ja teed, ma teen 6 korda nädalas korralikult trenni, ma magan 8 tundi öösel ja ma tunnen, et ma olen tasakaalus ja terve. Aga ma näen välja, noh, trullakas, selline piiripealselt ülekaalus.
Loomulikult see, kuidas keegi välja näeb ja soovib välja näha on igaühe isiklik eelistus ja selle kohta ei ole mul midagi kobiseda. Eks ma ise oleks ka pigem heroin chick, kui thick, aga seoses menopausiga mu keha ei lase lihtsalt pekist lahti ja kui ma näljutan, siis ma minestan ja see pole eriti tore, kui sa trenni teed. Või noh, autoga sõidad.
Mind lihtsalt häiribki see stigma, et kui sa oled natuke tihkem, siis sa oled ebatervislik ja peaks kaalu langetama, kui tegelikult need jube kõhnad on sageli hoopis alatoidetud, Ozempicu või kokaiini peal.
Nii, sain natuke hingelt kergemaks küll.
Ma ei tea, kas juhtusid lugema uudist, et grupp teadlasi tegi ettepaneku muuta rasvumise mõõtmise metoodikat. Et enam ei ole aluseks KMI, vaid see, kus su liigne rasv asub- kui niimoodi üldiselt öelda.
VastaKustutaKuna just tulid välja ka meie oma TAI uued toitumissoovitused, siis on see teema, mis tämbab ka mind käima. Mulle tundub, et heas mõttes kehapositiivsust peaks meie elus olema rohkem. Mulle meeldiks, kui keelamise ja normeerimise asemel me leivitaks mõtteviisi a la raamatus Miks prantslannad ei lähe paksuks.
https://novaator.err.ee/1609577590/uus-rasvumismaaratlus-heidab-kehamassiindeksi-korvale
Seda, et KMI midagi ei näita on juba aastaid räägitud. Kasvõi kulturistid või muidu suures lihasmassiga inimesed on kõik selle järgi "rasvunud". Päris palju on hakatud rääkima ka skinny fat inimestest, kes on kaalu poolest ja välimuselt peenikesed, aga kelle rasvaprotsent on ülikõrge.
KustutaKehapositiivsus on hästi huvitav teema ja ma ei ole siiani lõpuni otsustanud, kuidas ma sellesse suhtun. Ühest küljest ma olen nõus, et oma keha peaks armastama sõltumata sellest, kui palju see kaalub või kuidas välja näeb, aga teisest küljest võib see olla libe tee enda käest laskmiseni ja terviseriskideni.
ega kehavihkamine ei pruugi ka käestlaskmist takistada (rääkimata muidugi selles, kui see viib hoopis teistpidi tervise kahjustamiseni - nälgimine tapab kindlamalt kui ülesöömine).
KustutaMa tean inimesi, kellel õnnestus hakata tervislikumalt käituma siis, kui nad otsustasid just enda vastu lahked olla. Ja selgus, et sellise lahkena tuli peale täiesti loomulik impulss teha midagi, millest oleks ka pärast mõnus olla - minna ujuma või süüa üks korralik kvaliteetne söömaaeg jms.
Ohh, võiks ka igaks juhuks endast mõne pildi teha jõuksis, enne kui ma 100 kilo kaaluma hakkan. Oleks hiljem tore vaadata.
VastaKustutaHaha, no ei usu hästi, et sul õnnestub sajakiloni ennast matsutada. 😀
KustutaJa muide, ma olen vist varem ka maininud, et minu meelest mehed, kes alla saja kilo kaaluvad pole üldse mingid mehed. Muidugi minu silmis sada kilo kaaluv mees on puhas lihas, mitte õllekõht ja juustusangad.
teadmata, palju Klari hetkel kaalub, ma igaks juhuks ei veaks siin kihla millegi üle - ja ka sõna "matsutama" ei kasutaks. inimeste kehad on nii kohutavalt erinevad!
Kustutanäiteks mina kaalusin põhikooli lõpus, st alles kasvueas, 63 kg - ehk siis rohkem, kui sina praegu end "trullakaks" ja "piiripealselt ülekaalus olevaks" pidades. ja ma ei olnud trullakas ega kuskil ülekaalu lähedalgi! ma olin täiesti tavaline laps, praegu fotosid vaadates lausa kena lapsuke. ise muidugi olin ajakirja "Stiina" või muude tollal kättesaadavate materjalide põhjal arvamusel, et paks ja kole:S
alla selle 63 pole ma täiskasvanueas ka kunagi kaalunud (v.a. ükskord, kui sain restoranist salmonelloosi ja nädal aega toimus kogu ainevahetus ainult ühes suunas ja ma nägin välja nagu luukere. 59 kg). ja ma ei ole kunagi olnud paks! minu kohta kehtib kõik, mis sa räägid enda toitumisest ja trennist ja unest jne; paraku ka hormonaalsete muutuste osa. ja hetkel on mul 100 kilost puudu napilt üle 10 ja ma täiesti kujutan ette, kuidas ma ilma igasuguse ülearuse matsutamiseta, lihtsalt lihastrenni ja saabuva menopausi toel selle numbrini ka kohale jõuan.
kas mul on tulnud mõte seda probleemi ozempicu abil lahendada? ikka. kas sellel on mingitki seost minu tervisega? absoluutselt ei. ma olen üks tervemaid ja paremas vormis inimesi, keda ma eraelus üldse tunnen (lisaks paraku olen viimasel ajal tutvunud hulga crossfitteritega, nii et kahjuks end maailma kõige tugevamaks pidada siiski ei saa). jah, ma ei paista endale peeglist vaadates otseselt kõhn. aga! ükskõik milliseid vanu fotosid vaadates näen, et ma tol ajal päriselt OLIN kõhn, aga samas mäletan täpselt, kui paksuna ma end tundsin oma tolleaegse 60+, 70+, 80+ kehakaalu juures.
aegajalt ma väidan endale, et ma võiksin alla võtta selleks, et oleks kergem lõuatõmmet teha. siis jällegi vaatan 130-kiloseid mehi, kes teevad 40 lõuatõmmet järjest, ja nendin, et asi vist ikkagi otseselt kehakaalus ei ole ja et dieedi asemel tasuks aega ja energiat pigem tehnika ja tugevuse suunal panustada. aga oot, dieedi asemel võiks ju ka lihtsalt natuke süstida end? ja mis siin nüüd hetkel sõna võtab, kas terve mõistus või ajakiri "Stiina"?
Sellega olen täiesti nõus, et kehad on erinevad. Mina lihtsalt olen hästi lühike ja ma pakun, et minu peal 60+ kilo näeb üsna tummine välja. Klari hiljuti jagas oma peegliselfiet ja ma pakun, et tal on sajast kilost ikka mitukümmend kilo puudu. Aga jah, selles mõttes, et kunagi ei tea, kuidas hormoonid keerata võivad. Minu ema näiteks võttis menopausi ajal just maha väga suures koguses kilosid. Ja juuksur rääkis, et kuigi tal menopausi ajal tekkis väike kõhuke (nagu mul on viimase poole aasta jooksul tekkinud), siis menopausi lõppedes kadus see üsna iseenesest. Eks näeb kuidas mul, sul ja teistel parajas eas olevatel daamidel järgmised kümme aastat kujunevad.
KustutaMuus osas on su kommentaar ju minu postitus! Et see, mis on tervislik, ongi hoopis teine asi, kui saledus. Toon jälle näiteks oma ema. Ta on suurema osa oma elust kaalunud 70-80 kilo vahel ja ta on minust oma kümme sentimeetrit lühem. Ehk pigem on ta ülekaalus olnud. Nagu mainisin, siis 40ndate lõpus võttis ta korralikult kaalust maha ja ütles 65kilo juures, et stopp, alla selle ei lähe, sest see poleks tema puhul enam tervislik ega ka ilus. Mis on minu meelest ääretult arukas suhtumine.
Saan väga hästi aru ka sellest mõtteviisist, et kui võtaks kaalust maha, oleks ehk kergem trenni teha. Olen ise sama mõelnud. Aga kogenud hoopis seda, et kui kaal alla teatud numbri kukub, siis kaob ka jõud. Ennast meestega ei tasu võrrelda (ma ise pean endale ka seda pidevalt meelde tuletama). Esiteks on meestel ülakehas rohkem jõudu, kui meil naistel. Teiseks on neil kordades rohkem testosterooni. Kolmandaks, ma ei tea muidugi millises jõusaalis sa käid ja millised sportlased seal on, aga vähemalt minu koduklubis on päris palju ka neid, kes steroide võtavad. Kui kõike seda arvesse võtta, siis paneb see asjad paremasse perspektiivi. Vähemalt mul on küll aidanud. Muidu kaoks mul igasugune motivatsioon trenni teha, kui ma ennast nendega võrdleks.
ma käin Crossfiti boksis ja meil on seal päris palju regulaarselt võistlevaid inimesi (Crossfit ja Hyrox), aga ma ei ole kunagi süvenenud sellesse, kas neil aladel steroidid lubatud on või mis värk sellega üldse on.
Kustutamehed vs naised teema nagunii, ja 20-aastaste preilidega ma ka samas kategoorias ei võistle, aga meil on trennis väga tugevaid täiskasvanud naisi ka paraku.
aga mulle piisab võrdlemise vältimiseks juba sellest, kui ma näen, kuidas mingi kamp lihtsalt vabatahtlikult teeb 3x30 over-the-barbell burpeed :D ma lepingi sellega, et nad on sellepärast kiiremad ja tugevamad ja mis kõik veel, et nad on valmis selle nimel niiviisi kannatama, ma ei ole. ma võin tõsta ükskõik kui raskeid asju, aga aeroobset piina ma ei talu.
Klari peegliselfie oli väga lahe. kui ma endast sellise nurga all teeks, näeks umbes samasugune välja (ma loodan), aga minu teada Klari on minust hea tükk maad pikem, millest ekstrapoleerin, et mina temapikkusena oleksingi vabalt 100 täis. millega ma absoluutselt ei taha öelda, et tema oleks sajakilone :) vaid just seda, et pildi põhjal otsustades ei saa meil kellelgi olla aimugi, mis see kaalunumber on, mis omakorda teeb selle numbri üksjagu irrelevantseks.
Klari kehakaalu üle on siin nüüd vist piisavalt juba arvamust avaldatud. 😀
KustutaKui ta tõesti lähiajal saja kiloni jõuab, mis seal siis ikka. Trennis käib igasuguse kehaehituse ja kaalunumbriga inimesi. On ka neid, kes pole iial ühtegi hantlit käes hoidnud ja üle jõusaali ukseläve tennist tõstnud ning kaaluvad 50 kilo. Kaal, nagu vanus, on ainult number. See, mida keegi oma numbriga teeb või ei tee, on inimeste isiklik asi.
Postituse iva oli selles, et see, mida sageli tervisliku pähe reklaamitakse ei pruugi seda olla ja et päriselt tervislik inimene ei pruugi nn meedia poolt välja reklaamitud tervisestandarditesse mahtuda. Muud mul pole lisada.
Haha :D Ma olen 175 cm pikk ja kaalun 65 kilo. AGA kuna ma olen väga suure osa oma elust kaalunud pigem 55 kilo ja see 10 on lisandunud mingi... noh, ma ei mäleta enam, mingi viie aastaga? Siis ma olen sellest natuke segaduses, sest kaalutõus on mu jaoks endiselt uudne kogemus ja ma ei ole varem olnud olukorras, kus ei saagi valimatult absoluutselt kõike kontrollimatutes kogustes näost sisse ajada. Tahab harjumist. See 100 kilo oli muidugi nali, aga võibolla ka mitte, sest ma tõesti ei ole varem olnud olukorras, kus kaal kerkib ja ma ei tea ju, kas ta jääbki kerkima, või on võimalik seda langetada ka.
KustutaCrossfiti ja streoidide koha pealt... see on ju sama, mis igasugune muu sport. Kui tahad võistelda, siis tuleb dopingukontrollidega arvestada, aga kui võistelda ei taha, siis pole kellegi asi, mida endale sisse sööd või süstid. Kuna ma olen suur Crossfiti kui spordiala fänn, siis ma jälgin profivõistlusi suure huviga. 2017 (vist) oli juhus, kus Ricky Garard sai Crossfit Games'il kolmanda koha ja andis siis kohe positiivse dopingutesti. Sai viieks aastaks võistluskeelu, aga oli 2022 mängudel jälle tagasi. Küll aga pole ta siiani väga suurt fännide poolehoidu ära teeninud, nii et üleüldine vaib pigem on steroidide vastu. Ma ise vaatan siiani kõiki võistlusi, kus ta osaleb, nii et võitku kes tahes, peaasi et mitte Garard. :D
Gamesidel mu meelest on veel juhuseid olnud, kus sportlased on kvalifitseerunud ja peaks osalema, aga on dopingukontrollides põrunud ja osaleda ei saa.
Eile just sõbrannaga arutasime - ja jäime mõlemad ebapopulaarsele seisukohale "fuck body-positivity, ma tahan olla kõhn". Ma, tähendab praegu ei ole, olen põlatud KMI normaalkaalu ülemises otsas (ma olen nõus, et see ei pruugi olla õigeim alus normaalse kaalu üle otsustamiseks) , aga ma tahan olla kõhn. Igaüks teeb oma elu ja kehaga mida soovib, aga minu oma saab varsti Mounjarot (Ozempicu noorem ja parem vend), nii et kõhnus, siit ma tulen :-). Lisaks otustasime, et olgu pigem mõni korts rohkem, aga kõhn küpses eas proua on parem olla kui toekas. Mis meestesse puutub, siis minu oma kaalub 85 kilo ja on 1.90 pikk. Aga mulle just siuksed kõhnad soonilised tüübid meeldivad (mitte küll luidrad makaronid). Jälle hea, et pole ühesugune maitse kõigil inimestel. Aga fitness ja muud mudijad - õnneks ma ei võta neid tõsiselt, seega - tehku mis tahavad. Sama kui küps lõigatud ja punni süstiutud põskedega proua räägib naeruväärselt kihistades, "mina pole küll endaga midagi teinud, lihtsalt head geenid ..." my a..., vananemine pole mingi häbiasi, mis mõtet on valejuttu ajada, inimestel on silmad peas.
VastaKustutaMa tegin kunagi netis mingit testi, milles pidi selguma kuivõrd kehapositiivne ma enda keha osas olen. Selle tulemusena olin ma oma keha üle õnnelik siis, kui ma olin sellega rahul. Ehk ma pigem ka selles leeris, et fuck body positivity. Ma ei tea, kas õnneks või kahjuks olen ma praegu veel liiga vaene, et Ozempicut proovida, aga tean mitmeid, kes on saledamad kui mina ja on ka selle tee ette võtnud ja kenasid tulemusi saanud.
KustutaMul on ka hea meel, et me meeste pärast sinuga kaklema ei pea. 😀 Aga jah, näidake mulle üht sajakilost punnis lihastega meest ja mul kaob igasugune enesevalitsus ning ratsionaalsus.
Sellega ka nõus, et ma ei näe midagi häbiväärset selles, et tunnistada, kui sa oled endaga midagi teha lasknud. Milleks? Keda see aitab? Kui su tulemus on ilus ja loomulik, siis vastupidi tahaks ju oma kirurgile reklaami teha. Kui ma kunagi oma kõhu ja tissid korda saan, siis kavatsen ma igal pool sellega keksida nii kaua, kui mulle bänn peale pannakse. 😂
Just, mina kogu aeg kiitlen igal pool, et mul on silmad lõigatud ja vaadake, kui hea töö. Et kui Eestis teete, siis Pree. Teised lõigatud silmadega sõbrannad on ka kiitnud, et nii hästi tehtud.
Kustuta+1. Ma pole ka saanud aru, miks neid tuunimisi salatakse. Enamasti on ju täiega aru saada. Ja kui tõesti ilusad tulemused, siis ju võiks just soovitada teistelegi.
KustutaPilleke, ma vaidlen vastu. Kõhn küpses eas proua on hulga kehvem kui selline parajalt ümmargune. Ühel on sada ja tuhat kortsu nii kergelt näha ning teisel on põsed armsalt roosad ja ümmargused. Olen seda siin oma töökaaslasega vahel arutanud, sest eks me teenindasime ju igasuguseid. Ühe sellise pontsaka proua puhul pidin istuli kukkuma, sest arvasin teda 20 aastat nooremaks (oli 80). Teine, kiitsakas 80, nägi välja, nagu oleks kohe 100 saamas. Nii me siis rõõmsalt siin koos patsutame teineteise õlale ja ei nuta enam juurdetulnud kilode üle 🙂 Kuigi tervisliku toitumise poolt oleme mõlemad.
KustutaÜhele ema, teisele tütar. Mina enda puhul eelistaksin pigem paar kortsu rohkem, kui toekas kere. Aga rõhutanb veelkord, igaüks ikka nii oma tahtsmise järgi.
KustutaJa sisi veels eda, et KUI see korts tõesti höäirima hakkab, võib teda ju veidi süstiga vähendada.
KustutaPerimenopausi "rõõmud" siingi. Vahel on muidugi meelehärmi, sest ma ei ole enam nii peenike kui näiteks veel 6-7 aastat tagasi. Mulle meeldis tegelt olla peenike, nagu Pilleke ka kirjutas. Võibolla ühel päeval jälle? Aga praegu pean kuidagi oma kõtupunuga hakkama saama.
VastaKustutaJa igast fitness influencerid on mu meelest veel need kõige suuremad valevorstid. Need söögid ja retseptid, mida nad jagavad, on müügiks heausksetele jälgijatele. Kõige harilikum rahateenimise vahend. Nad ise söövad väga ühekülgset ja tuima värki. Põhiliselt kanafilee, riis ja juurikad ja munavalgeomlett.
Ja need megailusad supervormis pildid on tehtud ajal, kui nad on võistlusvormis, grimmiga ja profivalgustusega. Ehk siis see vana tõde et the girls in the pictures dont look like the girls in the pictures. :)
Sul oli kuskil üks selleaasta jõulupilt, ma ei mäleta enam kus, aga seal nägid küll väga peenikene välja. Või paigutasid end osavalt :-)?
KustutaEga ma ei olegi paks aga ma ei ole ka nii peenike nagu ma olin varem :) Jõulupildil olnud kleit oli strateegiliselt valitud ;)
KustutaKatarina praegusaja pilti näevad minu silmad nii, et mitte ülekaalu piiril vms, vaid heas vormis.
VastaKustuta+1
KustutaTuli meelde mu naabriproua, kes seal 60s kandis, esmalt tuli jutuga et tahab lasta silmi "tõsta". Kuid ei julgenud ikka. Siis tuli hiljuti et hakkab ka seda Ozempikut võtma. Kusjuures polnud paks selle sõna otseses võtmes aga selline pehmeke. Ei näinud teda mitu nädalat ja siis tuli läbi ja ütlen otse et ma ei tundnud teda ära enam, no nagu muumiat oleks vaadanud. Nägu krimpsus ja kortsus, keha nurgeline ja kondine. Ta pikka kasvu ka nii et kõik paistab kohe silma. Mul mees ütles et äkki haigeks jäänud. Ma ütlen ausalt et nägi parem välja oma ülekaaluga.
VastaKustutaKui Katarina peaks panka röövima vms, siis ükski tunnistaja ei kirjeldaks teda kui "trullakat". No ja kui kirjeldaks, siis pääseks Katarina puhtalt :D
VastaKustutaHmhmh, pupup, su blogi reklaamid on praegu täiega vastavuses postituse teemaga, täpsemalt reklaamitakse mingit äppi "intermittent fasting for seniors" (ma teile veel näitan seeniori), väga humoorikas.
VastaKustuta