Väike kevade lõpu ja suvealguse update

Kuna siin ikka lugemas käiakse, siis tunnen kohustust elumärki maha jätta.

Maikuu läks mul suuresti auto pärast muretsemisele. Aga nüüd on sellest juba kuu möödas ja ma ei mäletagi enam, et mida ma siis nii väga põdesin. Või noh, eks ma ikka kartsin, et kui palju see asi mul maksma läheb. Täpselt 10 000 eurot. Sendi pealt. Muidu sain teada, et kui sa kaardiga maksad kümme tonni, siis esiteks on vaja pangas vaadata, et kas sul kaardilimiidid üldse võimaldavad ja reeglina on ülemine piir 6500, aga mul on eriline kaart ja sellega saab kuni 20 000 eurot kaardiga maksta. Kuid see pole nii lihtne, et lähed ma maksad, vaid sellise summa puhul tuleb üle kinnitada, et sa ikka päriselt ka tahad nii suurt summat maksta. Volremis nad ka polnud varem sellise asjaga kokku puutunud ja nii me seal töömehega kahekesi veerand tundi nikerdasime.

Aga auto on nüüd korras... kuniks mingid muud mutrid ja jupid hakkavad lagunema ja kuluma. Ja juba käivitades on hoopis teine tunne. Varem käis käivitades mootorist justkui mingi jõnks läbi, selline tunne, et mootor nagu kukuks korra, nüüd läheb pehmelt nagu mõni taltsutatud metskass, kui sa teda kurgu alt masseerid.

Haapsalus käisime temaga ja Pärnus. Lisaks veel Vääna-Jõesuus ja Neemel. Ja ma tean, et ma peaks siin kiruma ja hoiatama, et õudus-õudus, ärge te minu vigu korrake, ja teeme nii et ei korda, eks, aga no kaif on sõita, nauding, orgastiline kogemus.

Pärnusse sõites istus Krahv von Kolmas mu kõrval ja iga kord kui ma hakkasin maanteel möödasõitu tegema, kiljus kõrval nagu plika "sa ei jõua, sa ei jõua!". Bitch please, ma olen esimest korda roolis või?

Kuni mul auto remondis oli, kolm nädalat, nautisin ma Tallinna linna tasuta transpordi võimalust ja Rimi kullereid. Pean tõdema, et ma olen ikkagi üdini hellitatud, sest see bussisõit muutus minu jaoks iga päevaga aina väljakannatamatuks. Samme tuli päevas muidugi kenasti, aga teisest küljest olin ma töölt koju jõudes nii läbi omadega, et trennis ma tööpäevadel sisuliselt ei käinudki, sest ma lihtsalt ei jaksanud.

Toidutellimusi tehes tegin ka paar korda eksperimenti, et võtsin lahti korraga nii Rimi kui Barbora lehed ja hakkasin ostukorvi samu tooteid tõstma. Rimis on odavam. Päriselt ka. Mõned tooted lausa euro või poolteist soodsamad. Lisaks, mida ma olen ilmselt varem ka blogis maininud, siis Rimist saab värskemat kraami, kui rääkida lihast ja köögi- ning puuviljadest. Ei, Rimi ei sponsoreeri mind. Veel.

Mais ja juunis pidasin ka dieeti. Või õigem oleks öelda, et lugesin kaloreid. Panin kõik ausalt MyFitnessPal äppi kirja ja vaatasin, et mul väike miinus oleks. Mõnel päeval ei olnud, aga nädalas kokku tuli ikka ja kuigi alguses ei tahtnud kaal üldse langeda, siis ühel hetkel käis klõps ära ja kaal kukkus rohkem, kui ma oleks soovinud. Mu eesmärk oli jõuda 56,5kiloni, sest see on minu jaoks sweet spot, kus ma olen rahul peegelpildiga, aga jõudu veel on. Sealt alla hakkab jõud langema ja see mulle ei meeldi. Aga jah, kõige madalam oli 55,7 ja juba selle numbri puhul ma tundsin, et olen mingi mõttetu ussike oma 140kilose puusapressi juures. Viimased kaks nädalat pole ma enam kaloreid lugenud, püüan kuidagi ise hakkama saada. Täna hommikul oli kaal 57 kilo ja see on selline okei.

Isetehtud sushi

Olen enda jaoks hummuse avastanud

Enda füüsilise välimusega olen ka teisel viisil tegelenud. Olen nüüd ka jõudnud Korea kosmeetikani, kui see enam populaarne pole, haha. Lisaks olen oma juustega hakanud möllama. Olin juba hästi pikalt nende tekstuuriga rahulolematu. Kuigi ma enda meelest teen kõik "õigesti", siis mu juuksed on kuivad, kahused ja taltsutamatud. Juuksuriga olen rääkinud, palsamit ja kuumakaitset kasutan, maski teen, aga ei miskit. Hüüdsin blogis ka välja ja palusin abi saata, aga abi tuli hoopis... loomulikult TikTokist.

Vahetasin oma plastikust kammi bambus kammi vastu, viskasin minema oma juukseõlid, sest selgus, et kui nende "õlide" koostisosasid lugeda, siis tegemist pole mitte õli vaid hoopis silikooniga ja kuigi silikoon annab läike, siis pikema kasutuse tulemusel see kuivatab juukseid ja ei lase toitaineid ligi. Nüüd ma õlitan juukseid. See käib nii, et ma esiteks kammin oma juuksed läbi, siis ma masseerin kummijullaga peanahka, et parandada peanaha vereringet ja peanaha küljest juuksehooldustooted ning surnud naharakud lahti lüüa. Siis ma hakkan juuste juurtele õli tilgutama ning masseerin alguses sõrmeotstega ning lõpus veel selle kummijullaga. Kui peanahk on korralikult läbi masseeritud, siis alles panen seda õli ka juuste ostesse. Punun patsi ja jätan selle õli pähe.

Esimestel kordadel ma alustasin õliteraapiaga alles õhtul hilja ja läksin sellise õlise peaga magama ning hommikul siis pesin õli välja. Tegelikult soovitatakse hoida seda õli kuni kaks tundi ja siis välja pesta. Pesta tuleb kindlasti kaks korda šampooniga, sest muidu see õli ei tule välja. Paljud küsivad, et kui õlise peaga magama minna, siis kas see ei määri padjapüüri. Ei, absoluutselt mitte. Ma ei tea kuidas, aga see õli imendub juuste sisse ja ei määri midagi. Igatahes nüüd olen seda kuu aega teinud kord nädalas ja vähemalt mulle tundub, et mu juuste kvaliteet on juba paranenud, nad ei murdu nii kergesti, ma näen, et nad kasvavad kiiremini ja neid on palju kergem ka taltsutada.

Panen siia ka nimekirja õlidest, mida TikTokis soovitatakse, sest sõltuvalt juuste seisukorrast ning sellest, et mida tahetakse saavutada, on ka õlid erinevad. Ma ise ostsin mingi odava juukseõli, milles on erinevad õlid kokku segatud. Kasutan selle purgi lõpuni ja järgmine kord vaatan juba hoolikamalt, et millist osta. Aga sellest väiksest 30milliliitrisest purgist jätkub kaheks kuuks kindlasti, võimalik et isegi kolmeks. Maksab see õli 8 eurot. Muul ajal ei kasuta ma enam õli üldse. Pesen juuksed, panen palsamit ja siis kuumakaitse spreid, kammin, föönitan ja ongi korras. Täna ma lähen just juuksurisse ka ja küsin, et mida ta arvab mu juustest ja kas ta näeb mingit vahet.

Emadepäevaks tegid pojad mul südame nii soojaks ja kinkisid vaasitäie võrratuid tulpe. Neid pilte ma tegelikult juba jagasin ka teiega viimases postituses, aga ma siiani heldin, seega siin on veel kord.

Poisid on mul üldse liiga tublid. Kärbes lõpetas nüüd põhikooli ja läheb edasi gümnaasiumisse. Esmasündinud läheb sügisel TalTechi ja Krahv von Kolmas ajateenistusse.

Koos poistega käisime tähistamas Teletornis. Väga tore oli. Aga ma ei soovita. Haha. Selles mõttes, et see on elamus ja toit oli ka okei, aga teenindus oli kohutav. Isegi pojad kommenteerisid, et ma asjata tippi jätsin. Ja ma ütlen, et meil oli isegi normaalne, meiega tegeleti. Meil oli broneering ka muidugi. Neiu tuli, kordagi ei naeratanud. Kordagi. Ma ei liialda. Võttis meie tellimuse, tõi meie tellimuse ja lõpus tõi arve. Kordagi ei käinud küsimas, et kas meil on kõik hästi või kas me tahaks midagi veel juurde tellida. Joogid näiteks said kiiresti otsa ja hea meelega oleks juurde tellinud.

Aga nagu ma ütlesin, siis see oli veel okei, arvestades, et kõrval laudades ei teenindatud kedagi. Meie kõrvale tulid kaks daami istuma. Tükk aega istusid. Lõpuks üks neist küsis, et kas nad võivad meie menüüd laenata, meile jäeti üks, kui me tahame desserte või midagi. Andsime siis neile oma menüü. Pool tundi hiljem küsisin selle tagasi, sest me hakkasime magustoite tellima. Nende lauas polnud selle aja jooksul teenindaja veel käinud. Nad istusid seal veel oma kümmekond minutit ja lahkusid. Ka teiste laudade ümber ei märganud ma ühtegi teenindajat. Ja seal ei olnud palju rahvast. Ma sellepärast tegingi broneeringu, sest ma kujutasin endale ette, et see on pühapäeva õhtul tuugalt rahvast täis. Igatahes jah, kui te tahate ilusaid vaateid ja head toitu, siis jah, aga kui te tahate head teenindust, siis ma pigem ei soovita.

Siis mul oli veel ka töö juurest puhkus. Ja nagu te juba aimate, siis ega ma ei oska ju puhata. Puhkuse esimesel päeval oli mul kohe küünehooldus, sealt edasi poodi, et külakosti osta, sest me sõitsime Pärnusse kalli blogilugejaga kohtuma.

Järgmisel päeval oli trenn ja raamatulugemine.

Siis ma otsustasin, et puhatud küll, aeg endale aed rajada. Ma sellest peenrast kirjutasin juba eelmise suve lõpus, et võiks. Noh, nüüd on tehtud. Lõikasin tulpide ja nelkide kuivanud lehed ära, valasin kotitäie mulda peale ja istutasin hunniku suvelilli peenrale ning puistasin veel erisuguseid lilleseemneid ka sinna lillede vahele.

Täitsa kenake sai minu meelest. Tänaseks on ligi kolm nädalat olnud seal ja seemnekesed on ilusti oma peanupud mullast välja pistnud ning isegi potitaimed pole veel hinge heitnud.

Muidugi käisin ma miljon korda poes ja tellisin endale netist ka igasugust kraami, muuhulgas uue nutikella. Loomulikult Garmini. Olen väga rahul selle ostuga.

Kolmanda poja juubelit ka tähistasime. Uskumatu, et see tüüp juba 20 sai!

Uus voodipesu. Ma olen vaimustuses! Magan nagu beebi.
Poleks uskunud, et üks voodipesu võib nii palju unekvaliteeti mõjutada.
Ostetud T1 keskusest teiselt korruselt CottonBox kauplusest

Loomulikult ei osanud ma ikka veel niisama olla, mis tähendas, et oli vaja ka esikus riiul ja poisi arvutilaud üle värvida.

Aga ei, päikest sai võetud, raamatut loetud, sõbrannadega koos aega veetud, raamatukogus käidud, kassiga põõnatud, et ma suures plaanis jäin megarahule oma puhkusega.